Järgmiseks sammuks (tuli esmalt toitega tegeleda, kuna alaldijärgsed 76-nda aasta lüüdid olid peal kummis, teise poole 77-nda aasta sama tüüpi lüüdid aga mitte) mõõdangi kõigi regulaatorastmete alalispingerežiimid üle.
Põhimõtteliselt on trükiplaat nii kergesti ligipääsetav (ka altpoolt), et võib elemente ühest kanalist teise tõsta ning vaadata, millisega viga kaasa läheb.
Mõõtsin regulaatorastmete transistoride alalisrežiimid üle - üsna ühesugused, hea seegi.
Eks nüüd tuleb ühel astmel testiks konded vahetada...
Mõistatus lahendatud (natuke mõõdetud, natuke joodetud):
[
attachment=493] [
attachment=494]
Esimese transi baasi-emitteri vahelised keraamikud ...
Korrektsuse nimel tuleb kaotus sisse võtta - viga tuli tagasi.
Uuritavas ribas näib tõrkuvat 100 pF aksiaalne sidestuskilekonde - kui seda suruda, taastub riba normaalne karakteristik, kui surve lõpetada, siis "kord on ja kord ei ole". Wimadega katseks asendamine andis positiivse tulemuse - eks tuleb uued ära oodata.
Vimasedki konded saabunud ja skeemi sisse joodetud, üldiselt näib seade töökorras olevat:
[
attachment=502] [
attachment=503]
Ning "shelvingut" saab ka "imiteerida":
[
attachment=504]
"Ülelöök" on ka selles seadmes ja seades olemas:
[
attachment=505]
- mulle hakkab tunduma, et sellega tuleb lihtsalt leppida...
Kondekad on muidu õigetpidi sisse pandud ?
(Asi pole lüütides ja nende +/- polaarsuses... mittepolaarsed on samuti kasulik õigetpidi paigaldada).
Selle mõttega on mõnel juhul axiaal lüütide kasutamine piiratud.
Pean endale tuhka pähe raputama, kuid wima "punased klotsid" ja aksiaalsed LRC kilekonded läksid küll sisse ilma mingit "pidisust" uurimata.
Tõtt öelda ma ei usu, et minu kodutehnika tasemel ma seda vahet kuuleksin...
Lüüdid on signaaliahelas ainult polaarsed - ei hakanud 33uF-seid kilede vastu välja vahetama, ruum detalide vahel on piiratud ja tulemus oleks "üsna porno" väljanägemisega jäänud. Kõlbasid need tavalüüdid Onkyole aastal 1997, kõlbavad Nichiconi FG-d mulle aastal 2016.
Stern, täpsusta seda mittepolaarsete kondede polaarsuse olulisust. Tundub huvitav..
Kondekatel on teine polaarsus selles, et üks klemmidest on ühendatud kõige pealmise kihiga, see kiht on välistele häiretele rohkem avatud ja sellepärast on kasulik seda arvestada.
See pool ühendatakse madalama takistuse poole. Näiteks eelmise astme väljundimpedants on 10K ja järgmise astme sisendimpedants on 100K siis väliskihi klemm jääb 10k poole.
Sama on ka massi ühenduse korral, siin on loogika isegi rohkem arusaadav, tekib parem varjestus.
Kes lambindusega on tuttav selle jaoks on see muidugi vana ja kulunud teadmine...
Olid täiesti olemas mittepolaarsed kondekad, millel oli markeeritud selle välise kihiga ühendatud klemmi poolne ots.
Aksiaal lüütidel on minuteada kõikidel "-"klemm see mis on ümbritsevaga ühendatud ja seepärast mõnel juhul ei saa neid sellesmõttes õigetpidi paigutada kuna nendel on ka +/- polaarsus, mis on prioriteet.
Tuvastada saab seda ossiga, kui panna kondekas häireallika ligidale, kondekat ossi juhtmete külge ühtepidi ja teistpidi ühendades ja jälgides häire tugevust, madalama amplituudi korral on ossi juhtme massiga ühendatud klemm see mis on väliskihiga ühendatud.
Vot selle peab ära testima, loogiline värk. Iseasi kui suur see vahe on aga vaatame kas on mõõdetav.
Ma alguses kahtlustasin et mingi ussiõli teema
