Kui ma kunagi sinnamaani jõuan siis eelistaks pigem ilma opakata skeemi ja üldse ilma tagasisideta.
Sest "krõpsude" transiendid on tugeva tagasiside puhul pikad ning samuti, kui tunnusjoon on lineaarne aga järsult klippiv, saab jälle hunniku jamasid.
Nii et pigem A klassi sümmeetriline MOSFET hullult suure dünaamikaga. Ning sisendkaablile tuleb tähelepanu pöörata.
(19-12-2016, 10:31 PM)madis Kirjutas: [ -> ]Nii et pigem A klassi sümmeetriline MOSFET hullult suure dünaamikaga.
Siinkohal paljastab meiesugune aukartusega oma pea ;-)
Sisendkaablist niipalju, et see ju tavaliselt grammeri küljes ja kui ta meetri mahtuvus 100 pF kanti on jäänud (tavalise multimeetriga "mõõtes"), olen ma ta üldiselt rahule jätnud. Mis üle selle on olnud, olen reeglina välja vahetanud.
Rod Elliotti projekt siis selline:
[
attachment=547] [
attachment=548]
ja "midagi sirgemat" (intactaudio.com lõimest) siis vahelduseks ka:
[
attachment=549] [
attachment=550] .
Kusjuures PM-63 fonoastme graafik on ka natuke sirgem kui "köögivalamu oma":
[
attachment=551]
Samas UA-120 oma on suhteliselt inetum:
[
attachment=552] [
attachment=553]
Kuna see pill jääb mul mõneks ajaks klapivõimuks, siis tuleb ilmselt seda fonoastet natuke "järgi ubida" (et ei oleks hingel valus tegemata tööde pärast) ...