+- Elektroonikafoorum.com (https://elektroonikafoorum.com)
+-- Foorum: Arutelud (https://elektroonikafoorum.com/forum-3.html)
+--- Foorum: Vaba teema (https://elektroonikafoorum.com/forum-7.html)
+--- Teema: Piksemaandus (/thread-166.html)
Piksemaandus - ramex - 24-05-2010
Eramaja. Kui sügavale peaks minema ning kui jäme terasvarras võiks olla
Ei ühendatta kokku majas oleva maandusega kuna läheb teiselepoole maja
Edit
Miks pannakse piksevarras alumiiniumist?
mõõdud on neil 16x1000mm - 16x3500mm
Pinnas on suht savine, jääb küsimus kui palju neid vardaid maa sisse panna? Mis oleks optimaalne?
Edit:
Sügavuse sain teada umbes 70cm või rohkem
Siis teen endajaoks pärast mõõtmised nii: ?
võtan 1,2m vardad 2 tk. piksemaandus otsast 10m edasi esimene varras maasse, sellest veel 10m edasi teine varras maasse.
PV = Piksevarras
V1 = esimene varras
V2 = teine varras
PV ja V1 vahe = R1
PV ja V2 vahe = R2
V1 ja V2 vahe = R3
R=0,5 (R1+R2-R3)
Teen mõõtmist vähemalt 3 korda ja arvutan keskmise takistuse
Siit tekkis küsimus, kui palju on vajalik saavutada koduses majapidamises piksevarda takistus?
RE: Piksemaandus - ramex - 31-05-2010
(24-05-2010, 12:09 PM)ramex Kirjutas: PV = Piksevarras
V1 = esimene varras
V2 = teine varras
PV ja V1 vahe = R1
PV ja V2 vahe = R2
V1 ja V2 vahe = R3
R=0,5 (R1+R2-R3)
Teen mõõtmist vähemalt 3 korda ja arvutan keskmise takistuse
Siit tekkis küsimus, kui palju on vajalik saavutada koduses majapidamises piksevarda takistus?
Oli käepärast 2cm läbilõikega terastorusi, tagusin neid järjest 3,5m maa sisse.
Nüüd mõõtmisega mure. Kui mõõdan ükskõik millist ahela vahet, tekib selline nähtus: alguses vähehaaval jookseb takistus 0'ni ja siis üles tagasi ja muudkui kerib numbreid suuremaks. Midagi teen valesti või on digitester selle toimingujaoks vale..
RE: Piksemaandus - Max27 - 31-05-2010
Ma kirjutan ka veidi omapoolsetest kogemustest veidi lähemalt antud valdkonnas.
Madala oomise maandustakistuse mõõtmiseks on muidu olemas vastavad mõõteristad, nn. nulloommeeter või siis teisisõnu mõõtesild. Mõõtmisel kasutatakse erinevaid voolutugevuse reziime, digitestri takistuse mõõtevool on väga väike ja sellega tegelikku maandustakistust teada ei saa tihtipeale. Paljudel juhtudel võib põhjustada digitestri nn. näidu suurt ujumist ka tühjenenud patarei või aku. Savipinnas samas on elektrijuhina vägagi hea ja seal maandamisega proobleeme ei tohiks olla, liivamaa puhul aga tuleb kasutada tihti korduvmaansust ja kuni 3,5m pikkuseid maandusvarbasid.
Katusel olevate piksevarraste maanduskontuurid on soovitav vedada mõistagi hoone katuse ja seinte pinnalt distantseeritul, st. et maanduskatankat ei ole soovitav vedada kuskilt seinavahelt ega katuse alt. Põhjus väga lihtne, tugeva piksetabamuse korral võib maanduskontuur katkeda suure voolu tõttu, just nagu sulari element ja kaarleek võib süüdata seina ja katuse konstruktsioonid. Olen isiklikult näinud omaaegseid vene piksemaandus süsteeme suurtel hoonetel, kus maandus katanka (diam. 10mm) oli katkenud ja nn. vahelt välja sulanud ligi meetri jagu. Pikse puhul on tegemist vägagi võimsa ja teinekord ettearvamata suure purustusjõuga loodusnähtusega ning vahel ei aita ehitist päästa ka kõige parem piksekaitsmete ja otsemaanduste süsteem, kuigi need paigaldised vähendavad kordades pikselöögist tingitud põlenguriske. Igaljuhul on tegu õigesse kohta mineva investeeringuga, eelkõige peaksid selliseid piksemaandus süsteeme paigaldama eramaja omanikud, kelle maja ja muud hooned paiknevad kõrgematel maastiku kontuuridel ja kus lähedal on põhjavesi ning puuduvad läheduses suured põlispuud nagu tamm ja pärn. Samuti on statistika järgi suurem oht piksekahjustuste kohapealt majapidamistes, mis asuvad elektrivõrgu liinide lõpus. Viimase asja osas on omalgi maal palju erinevaid ja hulle olukordi nähtud küllaga.
RE: Piksemaandus - felch - 01-06-2010
Veidi huvitavat lugemist piksemaandustest: http://en.wikipedia.org/wiki/Lightning_protection_system