+- Elektroonikafoorum.com (https://elektroonikafoorum.com)
+-- Foorum: Arutelud (https://elektroonikafoorum.com/forum-3.html)
+--- Foorum: Vaba teema (https://elektroonikafoorum.com/forum-7.html)
+--- Teema: Kummal pool ekraani on plekk ? (/thread-385.html)
Lehed:
1
2
Kummal pool ekraani on plekk ? - madis - 24-06-2012
http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/ttu-loob-kosmoseruumi.d?id=64575156
Ma ei suuda absoluutselt ära jagada, mis toimub. Kas mina ei saa millestki aru või ongi nii nagu mulle tundub ? Pseudotegevus iga hinna eest ?
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - felch - 26-06-2012
(24-06-2012, 02:20 PM)madis Kirjutas: http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/ttu-loob-kosmoseruumi.d?id=64575156
Ma ei suuda absoluutselt ära jagada, mis toimub. Kas mina ei saa millestki aru või ongi nii nagu mulle tundub ? Pseudotegevus iga hinna eest ?
Reklaam, võitlus meedias mainimise eest?
Idee ise on muidugi huvitav aga...
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - andrei - 26-06-2012
Mõne aja pärast on sellised asjad pigem tavapärased, sest, mida aeg edasi, seda rohkem igasuguseid kummalisi ja vähemalt esmapilgul ajuvabasid asju tehakse. Ma ei tea, kas see on hea või halb.
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - A.R. - 27-06-2012
See lahendus sobib ju kenasti hamburgeri reklaamiks.
Aga kas mõte on ajurünnaku tüüpi ettevõtmine?
Siis oleks ju väga hea niiviisi leida reklaami vastu saamise mooduseid.
Netis hea Add-ons ja filter, TV-s salvestus, puhastus ja siis vaatamine.
PICi progemisel enne välja ei lasta kui asi töötab.
Olgu siis kas või 100 aastat kuu tõuse tabelina. Mahub PICi ära.
Kui nad aga seal ÄRIplaane teevad siis
see on tavainimese elule lausa ohtlik.
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - madis - 27-06-2012
Mis mind ärritab on see "imerelva" otsimine. Et leiame mingi "nipi" ja saame rikkaks.
Netist võid leida sadu töökuulutusi "otsime CAD/CAM inseneri", "otsime elektroonikainseneri" jne jne.
Palgad ei ole ka pahad, ehkki seda tuuakse tihti ettekäändeks oma laiskusele. Aga töötajaid ei leita.
Noortele jääb mulje et piisab mingist krdi idufirmast mis üritab Kinecti läbi Androidi Facebooki panna et diivanil tõmmeldes õnnestuks Twitteri konto kaudu megalike laduda ? Ja tulevad kohe investorid ja maksavad ränka raha. Hull lugu, et vahel maksavadki.
Ja summa summaarum oleme hetkel sisuliselt agraarriik. Miinus EU rahad ning ongi Albaania valmis.
Midagi võiks ju Saksamaalt ka õppida: tugev kutseharidus, korralik inseneriharidus koos tugeva teoreetilise põhjaga ning reaalselt toimivate majandustegevuste väärtustamine.
Praegu jääb igast krdi publikatsioonist (a la Director) mulje et nt masinaehitus on aegunud ja väljasurnud teema, parem tehke Androidile äppe. Samas, nt. alumiiniumi valuvormi puhul on lisandväärtus SUUREM kui Androidi äppil - kumb on siis teadmistemahukas tootmine ?
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - tvtv - 27-06-2012
Julgen selles väites kahelda, et eestis keegi sadade kaupa elektroonika-insenere otsib või vajab. Mul õnnestus eesti suurematest CV portaalidest koguda kokku paarkümend kuulutust. Niiet see on rohkem selline suusoojaks lahmimine (kui just kusagil pole mingit salajast auku, kus need kuulutused kõik asuvad). Surnud ring üldiselt, eestis pole elektroonika-tööstust ja ei vaja keegi neid insenere sadade kaupa. Samas ei saa ka mingit tööstust tekkida, kui pole insenere. Lisaks, tööstuse tekkimiseks oleks vaja veel suurt hulka muude, pehmemate alade spetsilaiste. Neid on sama keeruline leida kui insenere (asjalikud disainerid, turundajad ja lõpuks ka müügimehed -- selliseid, kes suudavad maha müüa 10M ühikut korraga, mitte ei tegele üksikute vidinate müügiga kusagil Prismas).
Alumiiniumi valamisel võib ju lisandväärtus suurem olla, aga sellega tegelemiseks on vaja väga suurt investeeringut. Androidi appsi tegemiseks vajalikud tööriistad on samas kõik tasuta, kui välja arvata 300 eurone läpakas ja veidi odavam telefon. Kui riistavara on olemas, siis appsi treimiseks pole vaja isegi mitte diivanilt tõusta. See on üldse viimase aja trend. Paarkümend aastat tagasi olid ainult üksikud arendusvahendid tasuta saada. Praegu vaadatakse juba imelikult, kui keegi mingi kompilaatori eest raha välja käib.
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - A.R. - 27-06-2012
(27-06-2012, 09:32 AM)madis Kirjutas: Mis mind ärritab on see "imerelva" otsimine. Et leiame mingi "nipi" ja saame rikkaks.Aga kui prooviks ilma ärrituseta vaadata? Vast on ka selles midagi head. Mis siis kui rikkaks ei saa aga saad natuke targemaks? Õpid midagi juurde?
Tsitaat:"otsime elektroonikainseneri"Loed ja küsid "MIKS ei leia?"
Meenub üks selline "otsing" >> ****see asjapulk peab oskama ***
Nooo, kurat!
Vaatad pakkuja kohta andmeid ja aasta tagasi küsis ta nõu kuidas
peaks tinutama.
Eriti ei meelita vastama.
Tsitaat:Midagi võiks ju Saksamaalt ka õppida: tugev kutseharidus, korralik inseneriharidus koos tugeva teoreetilise põhjaga ning reaalselt toimivate majandustegevuste väärtustamine.Käisin mõned korrad Saksamaal täiendusel. Kursustel oli inimesi üle Euroopa ja ei jäänudki tunnet et oled see kõige lollim.
(Vast nii loll et ei taibanud
)Norrast jäi veider mulje et nende kursuslasi eriti see tehnika ei huvitanud.
Palju tähtsam oli see, millist põsktubakat on parem kasutada.
Tsitaat:Praegu jääb igast krdi publikatsioonist (a la Director) mulje et nt masinaehitus on aegunud ja väljasurnud teema, parem tehke Androidile äppe.Eks ikka tundub et just seda MINU eriala ei austata.
Oli selline võimalus et ELFA poes sai kasutada ossi, kolbi ja toidet. Pandi see koht kinni.
Mõtlesin et kuskil ikka võiks olla selline õpetusabi.
Käisin rääkisin AHAAAs. Ütlevad et elektroonika vastu keegi huvi ei tunne.
Et kui lubada mõõteriistu kasutada siis lõhutakse ära. Ja juhendajat ei ole ka kuskilt leida. Lihtsalt loll idee.
Tsitaat:Samas, nt. alumiiniumi valuvormi puhul on lisandväärtus SUUREM kui Androidi äppil - kumb on siis teadmistemahukas tootmine ?Kui kuskilt ei olnud saada arvuti klaviatuure (kunagi oli nii) siis sai lastud teha nupuvorm ja pimedad pressisid meile nupud.
Saime arvutid tööle. See oli aastaid enne kui siia ilmus PC. Saimegi hakkama ilma pressvormi tegemise oskuseta.
Ega siis kõik ei pea kõike oskama.
____
Aga kui oled sellises kirjeldatud suures piinakambris ja
pead hamburgereid sööma
vast lepid siis kiiremini kokku et kuidagi välja pääseda.
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - madis - 27-06-2012
(27-06-2012, 11:05 AM)tvtv Kirjutas: Julgen selles väites kahelda, et eestis keegi sadade kaupa elektroonika-insenere otsib või vajab. Mul õnnestus eesti suurematest CV portaalidest koguda kokku paarkümend kuulutust. Niiet see on rohkem selline suusoojaks lahmimine (kui just kusagil pole mingit salajast auku, kus need kuulutused kõik asuvad). Surnud ring üldiselt, eestis pole elektroonika-tööstust ja ei vaja keegi neid insenere sadade kaupa. Samas ei saa ka mingit tööstust tekkida, kui pole insenere. Lisaks, tööstuse tekkimiseks oleks vaja veel suurt hulka muude, pehmemate alade spetsilaiste. Neid on sama keeruline leida kui insenere (asjalikud disainerid, turundajad ja lõpuks ka müügimehed -- selliseid, kes suudavad maha müüa 10M ühikut korraga, mitte ei tegele üksikute vidinate müügiga kusagil Prismas).
Alumiiniumi valamisel võib ju lisandväärtus suurem olla, aga sellega tegelemiseks on vaja väga suurt investeeringut. Androidi appsi tegemiseks vajalikud tööriistad on samas kõik tasuta, kui välja arvata 300 eurone läpakas ja veidi odavam telefon. Kui riistavara on olemas, siis appsi treimiseks pole vaja isegi mitte diivanilt tõusta. See on üldse viimase aja trend. Paarkümend aastat tagasi olid ainult üksikud arendusvahendid tasuta saada. Praegu vaadatakse juba imelikult, kui keegi mingi kompilaatori eest raha välja käib.
Noh, said siis insenerina tööle ? Kui ei saanud, mis oli takistuseks ? (Vasta konkreetselt, siin ei ole mingit sarkasmi peidus
Selles on sul õigus et suurt kedagi pole - müügimehi jne jne. No aga kes peaks tegelema arengu suunamisega ? Riik + ülikoolid on minu arvamus. Sest vaata - ideaalides võiksid idufirmad toota tohutut lisaväärtust ja töökohti. Reaalis - Eesti keskmine palk on madal, inimestel pole õiget tööd, käib üks kusekurnamine. Ja selles ei ole süüdi "paha tööandja" kes vähe maksab. Probleem on struktuurne - lisaks spetsialistidele puuduvad ka professionaalsed juhid, meil on levinud arvamus et juht = privileeg, seisus aga tegelikult peaks olema juht=proff, kohusetundlik ja visiooniga inimene.
Ei maksa arvata et ma niisama lahmin - kogemust on üsna palju, ka töökuulutusi olen palju pannud ja ega vastuseid väga just ei tule. Pakutav palk pole kah just väike..
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - andrei - 28-06-2012
Aga vaadake selle TTÜ prorektori Alar Kolk'i CV-d, sealt paistab vastu üks suur innovatsioonisoov.
Pigem on asi selles, et eestis on elu liiga hea ja siis saavadki teostatud ka igasugused jaburad ideed. A.R. ütles väga õigesti - piinakamber, küllap ta nii ongi.
Minu arust parem variant on hommikul ärgata ilma kellata, kohvi laual, värske õhk ja vaikus ning pannkoogid lõunaks. Pole mingit kosmoseruumi vaja, vaid normaalseid elu- ja töötingimusi ning tahet midagi hästi teha.
RE: Kummal pool ekraani on plekk ? - tvtv - 29-06-2012
Ma pole elektroonika-insener. Isegi mitte insener. Tegelen elektroonikaga hobi korras ja põhitöö on tarkvara arendamine. Kuna viimast on juba üle 10 aastat tehtud, siis lihtsalt uurisin, et millised võiks olla erialavahetuse perspektiivid. Investeering oleks märkimisväärne, uuesti ülikooli ja sealt pea-aegu et nullist edasi. Vb ma ei osanud otsida, aga mul õnnestus leida ainult üksikud ettevõtted, kes üldse eestis mingi arendus-tegevusega tegelevad. Enamus kas toodavad allhanke korras midagi või remondivad ja impordivad. Niiet kui ma tahaks tegeleda tipp-tasemel ja kaasaegse tehnoloogia arendamisega (eeldusel, et ma olen piisavalt kvalifitseeritud), siis eestis oleks töökoha-valikud üsna ahtad. Positiivne poole pealt -- mingid valikud ikka oleks.
Mis puutub värbamisse, siis võin kinnitada, et asjalike ja kogenud spetsialistide leidmine ongi keeruline. Võid kuulutada palju tahad. Vastuseid tuleb harva ja need on tihti sellised "äkki läheb õnneks" tüüpi. Kõik HR osakonnad on hädas inimeste leidmisega ükskõik mis alale, väga paljud ilmselt on üldse kuulutamisest loobunud. Lõpuks läheb ikkagi asi selle peale, et koolitad ise. See on kulukas ja kõrge riskiga investeering ja pole just palju ettevõtteid, kes seda endale lubada saavad. Olude sunnil on mitmed suuremad IT-ettevõtted juba hakanud korraldama suvekoole jms üritusi üliõpilastele, et nad võimalikult vara ära krabada. Saagikus on küll madal, aga ikka pram, kui mittemidagi. Võibolla peaks ka elektroonika-firmad midagi sellist kaaluma.