+- Elektroonikafoorum.com (https://elektroonikafoorum.com)
+-- Foorum: Arutelud (https://elektroonikafoorum.com/forum-3.html)
+--- Foorum: Algajatele (https://elektroonikafoorum.com/forum-14.html)
+--- Teema: PCB - söövitamisest (/thread-41.html)
PCB - söövitamisest - KaruTEC - 15-12-2009
Panen siia mõned soovitused söövitamise ja maskide valmistamise kohta. Kes soovib, see lisab. Diskussioon ja küsimused võib teise teemasse panna.
1. Fotomaskid
Kui on vaja teha kilele mask, siis selleks on kõige parem spets. matt trükikile. Läbipaistev ei ühtlusta ja teravus kannatab. Parem on kasutada laserprinterit, kuna joon on tugevam. Joone tumendamiseks on olemas spetsiaalne sprei (print blackener) kuid seda ei pea ilmtingimata kasutama, saab ilma ka. Kui raha on, siis kasutage. Kilet ja spreid küsige trükitarvikuid müüvatest firmadest, kontoritarvete poed jäävad hätta.
Väljaprintimisel tuleb jälgida et trükikülg läheks VASTU PLAATI. Muidu annab kile paksus väikese ebatäpsuse(valgus paistab veidi joone alla).
Laserprinteri ei ole mõeldud täpseks tööks ja sellega peab arvestama. Täpsus horisontaalsuunas on reeglinga kõrge, kuid pikisuunas (veosuunas) olen näinud kõikumist ca 1mm. Tuleb teha testprint ja mõõta metalljoonlauaga ning seejärel kompenseerida (kui soft võimaldab) nt 99.5% või 100.5%, usun et saate aru.
Kui on väike plaat, siis lühem külg läheb "piki paberit" nii on täpsus suurem.
Peale printouti pange top/bottom kiled kohakuti ning võrrelge. Ka puurimismask tuleks teha kilele ja seda võrrelda, kuna paberile printides võib pikiviga erineda.
Mina väldiksin jooni alla 0.3mm, reeglina ei ole nii peenikest vajagi, olen teinud 32bit ARMi plaate kus kõige peenem vajalik joon oli 0.25, enamasti aga 0.4.
2. Valgustamine
Valgustamisest. Fotoresisti saab peale kanda laminaatoriga (amatööri jaoks liiga kauge tegevus), spreiga (ebatäpne, nõuab head kogemust) või siis tuleks osta valmis toorik (soovitan soojalt). Edaspidine jutt tooriku baasil.
Toorik on kaetud kleebuskiga mis väldib iseilmutumist. Soovitan osta toorikud vastavalt vajadusele, varuda ei tasu. Kui on vaja säilitada, siis hoidke külmas.
Peale kile eemaldamist tuleks töötada vähese valgusega (pimikut pole tarvis, kuid päikesevalguse eest peab varjuma).
Kinnitage maskid omavahel servadest kokku, tekib kiletasku. Torgake plaat vahele. Tegelikult võiks plaat olla eelnevalt puuritud, veel parem oleks väiksed avad enne ja suured peale söövitust. Puur peab olema terav, sest kraesid olla ei tohi. Puurida tuleb enne "kleepeka" eemaldamist, see vähendab kraesid ja kleepekas hoiab puuri paigal.
Valgustamiseks sobib UV kohver, ei pea ostma võib ka ise teha. Mida kaugemal on UV torud plaadist, seda ühtlasem ja paralleelsem on valgus.
Säritusaeg on väga sõltuv, kindlasti tuleks teha proovisäritus ja ilmutus toorikuribal. Reeglina jääb aeg 30..180 sekundi vahele.
Peale säritamist on "artwork" ehk rajad kergelt näha. Kui midagi pole näha, siis on midagi valesti.
3. Ilmutamine
Ilmutamiseks võib teoreetiliselt kasutada NaOH lahust, praktikas on hea kasutada spetsilmutit, milles on teatud inhibiitorlisandid. Ilmuti peab olema värske, mõistlik on iga kord uus teha, sest toorik on kallim kui ilmuti ja pealegi, kui puuritud toorik nässu läheb...
Lahuse tegemiseks kasuta destilleeritud vett, seda saab kopikate eest ehituspoodidest (nt. Espak)
Ilmuti temperatuur peab olema vastav pakile kirjutatuga, kindlasti ei tohi see olla kuumem. Pane plaat ilmutisse ning lase 10-20 sekundit seista. Siis hakka vaikselt liigutama, on näha kuidas üleliigne resist maha lahustub. Võib kasutada pehmet pintslit ja sellega plaadi pinda puhastada.
Peale ilmutamist vaata hoolega plaadi puhast pinda - peab olema näha vask, vahel jääb õhuke kile peale ja siis söövitad ennast lolliks. Kui kile on peal, võib proovida edasi ilmutada kuid see ei pruugi enam aidata - viga oli valgustamises, liiga vähe säritusaega.
Kui on ilmutatud, loputa puhtas destilleeritud vees.
4. Söövitamine
Söövitamiseks soovitan naatriumpersulfaadi lahust. Lahuse temperatuur 35..40 kraadi, kuumem hakkab juba artworki sööma.
Kindlasti peaks kasutama "mullitajat", selle saab odavalt akvaariumipoest.
Söövitamiseks pane plaat serviti anumasse, plaadi võib riputada juhtmest konksu ja pliiatsi abil. Näppe ei maksa lahuses hoida. Mullid ei tohiks otse plaadile tulla, piisab kui need lahust segavad.
Peale 30 sekundit peaks midagi toimuma, liiguta kergelt plaati ja vaata kas servad juba edenevad.
Kogu söövitus võtab aega kuni 2 minutit. Kui mõned täpid on visad kaduma, siis võib veel minuti hoida, kui ikka ei kao siis on trükkplaaditooriku viga ja neid täppe saad ka hiljem jootekolviga kõrvaldada.
Peale söövitust pese plaat hoolega puhtaks.
Eemalda fotoresisti kiht nitrolahustiga.
Lihvi plaat jooksva vee all "karukeelega" (küsi värvipoest). Lihvi õrnalt, nii et vask läigiks. Liivapaber on kuradist.
Pese veelkord üle, loputa destvees, kuivata salvrätiga ja siis kuivata ahjus 80 kraadi juures.
Kui plaat on kuiv, kata kampollakiga.
Lase lakil pool tundi kuivada.
Valmis.
RE: PCB - söövitamisest - felch - 22-12-2009
Ehk oleks abi ka tüüpilistest vigadest, mida tehakse. Lasin täna 2 plaati tuulde, ei saa aru mis juhtus. Kõik oli kena, joonis ilmutus ja söövitus (ca 4min) aga siis kadus pea 10 sekundiga. Lahus oli jahe (max 50 kraadi), persulfaat. Ilmutatud KaOH-ga (korrigeeritud koguses), plaadid miskid elfa uuemad, vist distrelecist. Vihastasin ja palusin Karul "päris" plaadid teha.
Aga oleks ikkagi aksulik teada, mida ma võisin ära käkkida. Ehk siis teinekord tean. Ja ehk ma pole ainus loll....
RE: PCB - söövitamisest - KaruTEC - 22-12-2009
(22-12-2009, 01:00 AM)felch Kirjutas: Ehk oleks abi ka tüüpilistest vigadest, mida tehakse. Lasin täna 2 plaati tuulde, ei saa aru mis juhtus. Kõik oli kena, joonis ilmutus ja söövitus (ca 4min) aga siis kadus pea 10 sekundiga. Lahus oli jahe (max 50 kraadi), persulfaat. Ilmutatud KaOH-ga (korrigeeritud koguses), plaadid miskid elfa uuemad, vist distrelecist. Vihastasin ja palusin Karul "päris" plaadid teha.
Aga oleks ikkagi aksulik teada, mida ma võisin ära käkkida. Ehk siis teinekord tean. Ja ehk ma pole ainus loll....
Ilmuti oli isesegatud ? Mis oli ilmuti temperatuur ? Kui vastused on jah ja eitea
siis seal ongi kala. Resist võib ilmutuda ka nii, et jääb poolpiduselt pinnale ja pärast liguneb lahti. Destvett kasutasid ?Samuti oli persulfaat liiga tuline, minu kogemuste järgi üle 40 kraadi läheb jamaks.
Ja kuidas lood mullitajaga ? 4 minutit tundub liiga pikk aeg söövituseks. Kui paks vask oli ? 18 või 35 ?
Mulle tundub, et kui sa teeksid tsekklisti vastavalt minu algsele postitusele, siis jääksid mõned ruudukesed tühjaks. Aga keemia ei halasta !
RE: PCB - söövitamisest - felch - 22-12-2009
Jah, mul olid kõik asjad segi nagu puder ja kapsaatikum
Ilmuti oli ise segatud ilma dest. veeta. Temp = toatemp (ca 20). Sööviti oli üsna kuum. Sain siiski ühe plaadi tehtud aga ülesöövitusega. Siis hakkasin võrdlema endiste kiledega (HP CL3800 printeriga tehtud, värvilaser M/V režiimis) ja selgus et kontrast oli nadi. Seal oli vist põhiline kala.
Kas profid oskaksid soovitada mingit laserit, mille pilti saab usaldada? Kunagi mul oli Tipis enam-vähem korralik aga kadus remondi käigus jäljetult. Isegi nii, et nime ei mäleta...
PS. Tolle materjali resist näeb peale kile maha kiskumist küll ...mitteprofessionaalne välja - laiguline ). Vahest see ei ole oluline. Vase paksust hetkel ei tea. 35 vist...
RE: PCB - söövitamisest - Elektrik - 29-12-2009
Valgukasti (UV) valmistamisest keegi tahab rääkida?
Olgu netis on õpetusi, aga äkki kellegil enda lihtne, äraproovitud ja lihtne versioon olemas.
Et oleks ütleme ka kodustes oludes kasutatav (loe: mitte väga kahjulik).
See on minu jaoks näiteks põhiline takistus olnud sellel viisil plaatide tegemisel.
Kindlasti on sellele vaja ka mingit taimerit, et mitte kallist materjali raisku lasta.
Põhjus, miks seda meetodit proovida tahaks on just plaadid ise. Olen kuulnud, et võimalik on ka väga peeneid radu sisaldavaid plaate teha. See pole muidugi primaarne, aga proovida tahaks.
RE: PCB - söövitamisest - RIP - 04-01-2010
Lihtsamate plaatide puhul saab kasutada väga edukalt kahekordset valgustusmaski. 2 kihti tuleb täpselt kohakuti panna ning servadest kokku kleepida (kleeplindiga, liim võib kuivades kihid paigast ära tõmmata). Keeruliste maskide tegemiseks on see meetod ebasobiv. Valgustusmaske kokku kleepida on väga mugav altpoolt valgustatud pleksiklaasil.
Valgustusmaskid prindin "kalka" taolisele pooläbipaistvale paberile (müügil Büroomaailmas), mitte kilele. See paber talub suhteliselt hästi kõrget temperatuuri laserprinteris ja venib vähem kui kile. Samas pikeneb oluliselt valgustamiseks vajaminev aeg.
Kile surumiseks vastu ilmutatavat plaati on hea kasutada pleksiklaasi (tavaline klaas neelab liiga palju UV-d).
Puurimisega tegelen tavaliselt pärast söövitamist. Maski tehes tuleb lisada väljaprindile ka augud (väikesed valged täpid "pad'ide" keskele). Pärast söövitamist jäävad aukude kohale vaske väikesed lohud, mis aitavad puuri suhteliselt hästi tsentreerida.
Kodustes tingimustes lihtsaima valguskasti saab teha, kasutades tavalist päevavalguslampi koos UV toruga. Silmade kaitseks võib ehitada lahtikäiva vineerkasti. Kui kasutada 1 toru, siis peaks toru olema valgustatavast plaadist umbes 25 cm kaugusel
Oleks ka üks küsimus, mis erinevus tekib söövitus- ja ilmutuslahuste tegemisel destilleeritud ja tavalise nö Ülemiste vee kasutamisel (siiamaani olen kasutanud ainult kraanivett).
RE: PCB - söövitamisest - KaruTEC - 04-01-2010
Kraani- ja destvee kasutamise vahe on selles et esimesel puhul on (eriti ilmutil) soolade sisaldus kontrolli alt väljas.
Destvesi on nii odav, et selle mittekasutamist õigustab ainult laiskus
Osta saab Espaki poest Kaare teelt ja ilmselt mujalt kah.
RE: PCB - söövitamisest - Erik - 04-01-2010
(29-12-2009, 08:15 PM)Elektrik Kirjutas: Valgukasti (UV) valmistamisest keegi tahab rääkida?Seni olen kasutanud valgustamiseks näo päevitamiseks mõeldud UV lampi, sellist vanamoelist, 70datest pärit, kuuma tüüpi lühikese kvartstoruga, reflektoriga. Lamp on kinnitatud fotosuurendi statiivile, millega saab seda üles-alla liigutada.
Et oleks ütleme ka kodustes oludes kasutatav (loe: mitte väga kahjulik).
Olen kuulnud, et võimalik on ka väga peeneid radu sisaldavaid plaate teha. See pole muidugi primaarne, aga proovida tahaks.
Valmis kiletatud plaate pole teinud, olen ise lakkinud Positiv20 lakiga. Eeliseks, et kui miski untsu lähebki, siis pesed sodi maha ja lakid uuesti. Mõningane probleem on olnud kodustes tingimustes lakkimiseks piisava tolmuvabaduse saavutamine.
Radadest - olen vabalt teinud DIL kestas kivi padide (2,54 sammuga) vahelt läbi ühe 0,3 mm raja. Peenemaks ajada ei ole amatöörtingimustes vajadust olnud.
Aga üldiselt - ei näe mõtet sellel solgutamisel, kui on olemas ettevõtmine nimega Karutec.