Ostsillograaf vs. spektrianalüsaator

[madis]

Selline üldhariv küsimus:
Miks on ostsillograafid (digitaalsed) nii viletsad spektrianalüüsis ja miks on nende FFT rohkem naljaasi ?
Sisendahelad võiks nagu lubada ja AD samuti. Aga.. isegi suhteliselt korralikul ossil nagu DPO7000 on spektriosa vilets.
Kas on mingi põhjus miks korraliku spektri näitamiseks on vaja enamat kui Nyquisti kriteeriumi järgne sämplimissagedus ?

[moi]

Kas nüüd otsene põhjus aga korraliku FFT tegemise jaoks on vaja suht palju arvutusvõimsust ja signaalis palju bitte. Ossidel neid enamasti pole.

[A.R.]

Palju siis signaalis bitte ja kiirust peaks olema et hing rahule jääks?
Faili pikkus ja arvuti ei peaks ju ilmvõimatud asjad olema.

[madis]

Reaalsed katsetused näitasid täna 4000,- € Hamegi eeliseid 25000,- DPO7000 ees. Parem S/N suhe, dünaamika ja resolutsioon.
Nii et heterodüün paneb ikka FFTle pika puuga.
Sest ausalt öeldes on olemas küll DPO7000 paremaid ja kallimaid osse aga neid on vähe

Kui Martin aega saab siis paneb siia mõned näidisgraafikud.

Ühtlasi, spektromeeter avardab silmaringi konduktiivsete häirete osas Näeb asju, mida lootsid et ei ole olemas aga ikka on.

[martinr112]

Proovikuks kasutatud HZ530 E-probe, 10cm juhet antenniks.
Mõõdetud on FM raadio sagedusala.

Ühel juhul siis ühendatud HMS1010 spektrianalüsaatoriga, teisel juhul DPO7054 ossiga.

[madis]

Kusjuures ma ei oska hetkel öelda, kumb pilt parem (õigem) on. Äkki annad neutraalse erapooletu arvamuse ..

[martinr112]

Kollasel graafikul eristuvad ilusti õhus levivad raadiojaamad. Oranzil graafikul on aimatav aktiivsus sagedusribal.

[andrei]

Oranzhi peal on ka täpselt samad raadiojaamad nähtaval - aga kahjuks see ei loe, sest teise pildi järgi on ju teada, mida tuleb otsida ja see teeb ülesande 10x kergemaks.

Kas FFT on tehtud 5000 sämpli põhjal või on aken ikka pikem?

[madis]

Huvitav kas DPO7000 tihedama sämplimise puhul näitaks teravamaid piike ? Kus piir on ?

Praegu on ossil ekvivalentne rbw ca 200kHz - ausam võrdlus tuleks teha

Äkki on küsimus pigem proovikutes - kui tekil oleks H ja E proovikud, oleks kombes.
Ja teine teema: kui palju tuleb LISNist nivood ja kas tek on võimeline sellel tasemel signaali töötlema. Kas spektrianalüsaatoril on oluliselt tundlikum ja müravabam sisend ? (kui rbw on madal, siis peaks teoreetiliselt olema see palju parem kui ossi lairibasisend).

[andrei]

Tihedam ei pea olema, pigem pikem ajaperiood (pikem aken), mille põhjal FFT tehakse.

RBW 200kHz korral on ossi tehtud FFT siledus ja ebamäärasus arusaadav.

Ossi mürataset saab umbkaudselt rehkendeda kõige tundlikuma mõõtepiirkonna ja kvantimisastmete arvu järgi. Spektrianalüsaatori kohta ma ei oska lambist midagi öelda, aga ei näe põhjust, miks ta mürasem peaks olema.

LISN-ist ma ei tea midagi. Võib täitsa vabalt proovikute küsimus olla. Samas peaks seda probleemi saama ignoreerida ühetransistorilise võimendusastme kasutamisega.