Kodune plaadivalmistus

[madis]

Teen uue teema, siin saame arutada "koduvalmistustehnoloogiaid"

[A.R.]

Kunagi tehti Tartu ja Riia ülikoolis juhtivate aukudega trükkplaate. Suuremaid kui A4.
Sai tehtud koostööd ja elu oli nagu lill.

Siis sai ise joonistatud ja söövitatud.
Siis laseriga prinditud.
Augud enam ei juhtinud.

Siis sai poest osta 3 auku reas plaate.

Ja siis oskas selline plaat minna kuskilt keskelt 20 mikroskeemi alt lühisesse.
Vaatamata sellele et juhtmed on teflonkattega.

Ja siis tuli jälle kasutada välisteenust.

Ülikool ütles et nad kasutavad Brandner PCB firma teenust.
Saatsin hinnapäringu. Vaikus. Helistasin. "Palun saatke uuesti." Ja vaikus juba kaks nädalat.
Kõik kiitmised inglaste keeles.

Proovisin Kamitra teenust kasutada.
Vastasid, andsid nõu, viitasid paarile veale (mikroskeemi 1. jalg oli teist moodi väli)
Neil on seal üks väga sõbralik ja hakkaja Madis.

Kui nüüd homme saab täis 10 päeva valmistamist ja plaat jõuab kohale siis
hakkavad jälle lillekesed õitsema.

Minu plaat on 160x100, 35€.
Pakutakse ka 160x200, 50€.

Eagle ei luba nii suurt plaati teha kui oled tudengi õigustes ja rahakott pole puuga seljas.

Aga kui  teha väiksemad plaadid ja siis nad Gerberi failidena kokku liita?
See Liitja pole ju eriti keeruline programm. Copi ja X (Y) väärtusele natuke juurde liita.

Proovisin ka teha mikroskeemid väikseks, lasta Eaglel paigutada ja siis suurendada Gerberi faile.
Töötas. Vist, pole nii tehtud plaati käes hoidnud.

Nii saaks mitu plaati korraga ja odavamalt kui palju väikeseid.

Vast ei ole väga kuritegelik plaan.
__________________
Üks asi veel.
Minu Gerberi vaataja (Gerbv 2.6.1) näitab alguses ainult osa auke.
Peale pikemat togimist tulevad kõik nähtavale.
Natuke ebamugav. Mis oleks hea Gerber vaataja?

[A.R.]

Need www.kamitra.ee poisid tegid harrastuselektroonikule täitsa kena plaadi.
Aitähh

Kas ongi mõtet hakata ise kodus sossutama?

[A.R.]

Vaatan seda valmis plaati ja on mõned küsimused:
1. Kui lai peaks olem 1 A voolurada? 2A, 3A?
Kui katta rada lakiga mis muutub?
2. Lubatud vool läbi 0,7 mm metalliseeritud augu? Läbi 1mm augu?
___
Küsimus oleks Kamitra inimestele.
Ilmselt on see selleks küsimuseks vale koht aga mõistus tuleb tasapisi.

[madis]

Sõsarfoorum arutab kodust läbivasetust.
Endal mul kogemusi sellega ja mitte eriti häid.

1. Needid. Kui kasutada, siis ainult pressiga. On ka löök-kärniga lahendusi, need löövad ühtlasi raja sisse prao ja ongi p....

2. Läbiliimimine. LPKF-il on olemas pasta, mida saab aukudesse kanda ja mille kasutamine on suhteliselt lihtne - kahelt poolt pasta läbi, avad puhtaks ja ahju. Täiesti OK, AGA need viad on väikese ristlõikega ja seega ei kannata voolu. Protode jaoks OK, ka hinna poolest, kuid peab teadma mida teed. Kui tahad rakenduses kasutada siis ÄRA TEE SEDA. Vahel võtab degradeerumine 5 aastat.

3. Galvaanika. Tööstuslik läbivasetusprotsess sisaldab 20+ vanni, paljudes neist on agitaatorid, segajad, raputajad, ultraheli ja soojendus. Kemikaalid sinna sisse - kõige kallim vannitäis on 3000 euri. Natuke naiivne on loota et kodus põlveotsas saaks sama usaldusväärse tulemuse. Need mini-vasetused on ka väga kallite kemikaalidega, lisaks osad kemikaalid aeguvad ja mõelge ise edasi, kulutad mitu sotti ja teed 3-4 plaati. Ja ikkagi kvaliteet - mitmekihiliselt on praakvia ja seda ei saa alati parandada.

3.b. Galvaaniliselt vasetatud plaat ei ole eriti freesitav. Kui tavaline trükkplaadivask on valtsitud, siis galvaaniline on pehme. Ja see pehme vask sööb terasid 2-5x kiiremini. Lisaks on paksus ebaühtlane = radade laius hakkab varieeruma.

4. Traadid. Kuni 300 traati per plaat polegi hull. Aga seejuures tuleb arvestada, et plaadi disain peab olema vastav.

Kui tahad proto teha ühe päevaga siis vist pole mitmekihilist vaja ? Komponentide hange keerulisele plaadile võtab 1-2-3 päeva ja samal ajal võib ju mõni tehas plaati valmistada, kindlasti tuleb odavam.

Feel free seda posti kopida kuhu vaja, sest köögis lödistamisest keegi jõukamaks ei saa.

[A.R.]

Sõsarfoorum arutab kodust läbivasetust.
Endal mul kogemusi sellega ja mitte eriti häid.
***
3.b. Galvaaniliselt vasetatud plaat ei ole eriti freesitav. Kui tavaline trükkplaadivask on valtsitud, siis galvaaniline on pehme. Ja see pehme vask sööb terasid 2-5x kiiremini. Lisaks on paksus ebaühtlane = radade laius hakkab varieeruma.
____________________
Keegi räägib freesimisest? Ohooo!!!!
Kas on ka sellist plaati, millel vask oleks juba tinaga kaetud?
1. Sellist freesplaati oleks lihtsam tinutada 
2. Seda ei söö keskkond nii kergesti. (Lehmalauta)
3. Kuidas mõjuks freesile? (mitu korda?)
Meie murdunud puuridest teritatud freesid pidasid vastu ca 70 m lõiget. (1985.++)
_________________
Avastasin vist vastuse, on olemas selline asi!!!!
http://www.kamitra.ee/harrastuselektroonikule/
Pinnakate kuumtina
_________________
***
4. Traadid. Kuni 300 traati per plaat polegi hull. Aga seejuures tuleb arvestada, et plaadi disain peab olema vastav.
_____________
Kui plaadil on ainult augud ja traadid (0,3-0,5 mm) siis saab sinkavinka läbi õmmeldes ja
läbijalgade ümber keerd tehes (+tina) üsna "kena" plaadi. Tegija ja elektronide arvates. 

[madis]

Protomati freesid (0.24mm isolatsioon) kestavad umbes 30m. Kui teha aeglasema kiirusega siis ka 50m. 
Seda siis V-cutteri puhul, silinderfreesid kestavad mingis mõttes kauem, oleneb kuidas taluda halvenevat servakvaliteeti.
Märjalt lõikamine annaks ilmselt parema tulemuse aga laastueemaldus on probleemiks.

Kuumtinaga kaetud toorik oleks V-cutterile tülikas, kuna kõrgust määrav pressjalg vajab ühtlast paksust - suur kuumtinatatud plaat seda kindlasti ei paku. Variant oleks terve toorik katta ENIG kullaga, see ei ole nii kallis kui tundub aga jällegi, allasuruv jalg võib seda kraapida.

Kui kuumtinatatud plaati lõigata silinderfreesiga (endmill) siis ma arvan et eluiga kasvab kuna tinal on määrdeomadused. Proovinud ei ole.

Üldlevinud arvamuse ja kõhutunde vastaselt on kõige hullem tööriista kulutaja hoopis vask, mitte klaastekstoliit. Teemantkattega freesid peaksid seda taluma aga teemant V cutter on siiani proovimata.

Kuumtina võib teha ka hiljem, kui plaat on valmis. Selleks peab plaat olema "toorikus" et oleks hiljem äralõigatav serv, millest kuumtina masina käpp saab kinni võtta. Enne kuumtina lastakse lihvmasinast läbi, see eemaldab kraadid ja oksiidid.

Kuumtina kui teenust saab Kamitrast eraldi tellida, saatke plaat kohale ja tehakse ära. Aga mõõdud tuleks eelnevalt üle kontrollida.

[A.R.]

Protomati freesid (0.24mm isolatsioon) kestavad umbes 30m. Kui teha aeglasema kiirusega siis ka 50m. 
***
Meil sõltus pikkus sellest kes teritas.
Tavaline lukksepp 20 m.
Ülemus 40 m
Graveerija 70 m.
Puurid olid eraldi pudelites ja programm ütles palju mingi plaat pikk on.
Kui läks üle siis jäi plaat karvaseks, hea oli täitsa sile.
Tuli siis välja vist V stiil.
________________________

Kuumtina võib teha ka hiljem, kui plaat on valmis. Selleks peab plaat olema "toorikus" et oleks hiljem äralõigatav serv, millest kuumtina masina käpp saab kinni võtta. Enne kuumtina lastakse lihvmasinast läbi, see eemaldab kraadid ja oksiidid.
***
Kena, kui ei tekki silda üldpinna ja joone vahel.
Pole kunagi "vaba pinda" ära freesinud.  Viimati sai karukeelega üle tõmmates natuke puru lõike sisse saadud ja lühis tekitatud.
Kui olla natuke hoolikam elab üle.

Ülikooli CNC tahab plaati välja lõigata aga mõne nurga võib ju jätta.

____________________________________

Kuumtina kui teenust saab Kamitrast eraldi tellida, saatke plaat kohale ja tehakse ära. Aga mõõdud tuleks eelnevalt üle kontrollida.
***
Koolide rahvas oli üsna nukker plaatide tellimise koha pealt. Raha pole.    
Sellest ka see kartongile nõelaga tegemise idee.
TÖÖTAB 
 

[madis]

Lisan veel vihje LPKF tootele millest enne juttu:

https://www.lpkfusa.com/products/pcb_pro...roconduct/


Seda peaks saama Jaanus Eiskopi käest. Googeldage

P.S. A.R suuna ELFA hädalised siia enne kui nad oma kraanikausid ära söövitavad ;)

[madis]

Sõsarfoorumis väide et HCl+H2O2 on tööstuses kasutatav söövituskeemia.

Ei ole.

Tööstuses levinuim söövitus on ammoniaagipõhine keemia (ammooniumvaskkloriid, googeldage Boardcare. Temperatuur ca 40 kraadi). Mingil määral ka raudkloriid ja vaskkloriid.
Seejuures rajad on kaitstud õhukese galvaanilise tinaga.
Naatriumpersulfaati kasutatakse mikrosöövituseks enne galvaanikat, teeb pinna ilusti matiks. 

Enne maski tegemist kasutatakse sipelghappepõhist tekstuursöövitust, mille jäägid pestakse maha lahja soolhappega. Seejärel antitarnish, mis on kontrollitud oksiidikiht.

Ning enne kuumtina puhastatakse "antitarnish" maha vesinikperoksiidi ja väävelhappe seguga (+inhibiitorid ja katalüsaatorid jms lisandid). See on päris jube vikat, aurud on agressiivsed. Samas puhast vaske väga ei võta.

Kerged oksiidid võetakse maha lahja väävelhappe lahusega. See puhast vaske ei puutu.

Kaitsetina kiht võetakse maha lämmastikhappepõhise lahusega, mis vaske väga ei söövita.

HCl+H202 leiab kasutust stentsilite tegemisel - uushõbe ehk melhior söövitub väga kenasti sellega. Samuti õhuke alumiiniumleht. 

Vesinikperoksiidi ja soolhappe koostoime seisneb selles, et hape lahustab oksiide ja puhast metalli eriti ei puutu. Ja peroksiid jällegi oksüdeerib puhast metalli.


Kodukasutuseks soovitan jätkuvalt persulfaati, see on hea rahulik aine. Soolhappega võib kopsupõletiku saada. Vesinikperoksiid seltsiks ja siis sab  midagi hullemat, nt kopsuturse. Pole naljaasi !!!


Küsige julgelt.