Reaalteaduste seminar täiskasvanutele
#61
Osa 7 üleval
Vasta
#62
Faasijutu sisse kadus mul teadmine, et 6. osa on üles pandud.
Selles

lk. 10, 26 jt.: (rumal küsimus): kas alfa nägu sümbol loetakse "on võrdeline"?

lk. 24 "mangentvälja",
ja kondensaatori all on vist induktiivsust mõeldud.

Väärtuse ja ühiku vahel puuduvad siin-seal tühikud.
Kõik.
Vasta
#63
Seitsmendast osast:

lk. 2
summarselt pro summaarselt,
kõige optimaalsemad -- sõnal "optimaalne" ei ole võrdeid, siin peaks olema "optimaalsed"

lk. 13
standartitele pro standarditele

lk. 28 ja 29 pealkirjades
trigonomeetrilise pro trigonomeetrilisi

Tühik väärtuse ja ühiku vahel puudub kohati, samuti on kohati arvu täis- ja murdosa eraldajaks punkti kasutatud.

Kõik.
Vasta
#64
Tänud täpsustuste ja kirjavikade paranduse eest Smile

Alfa moodi kriksadull on proportsionaalsuse jaoks õige sümbol, pean varasematas loengutes ka korrigeerima, see laineke ei olnud korrektne.

Täis ja murdosa - punkt koma.. Krdi Windows ja Excel on süüdi, mul on automaatne vahetus näppude sees (excelis koma aga googletabelis punkt, mathcadis punkt...) aga see vahel ei toimi ja eksib Smile
Vasta
#65
Uus osa akudest ja patareidest lisatud
Vasta
#66
Müstiline probleem

Väidetavalt laetud pliiakus on elektrolüüdi tase kõrgem kui tühjas akus.

Kuidas on see võimalik ?

Kaks tugevat vastuargumenti:
1) täis akus on elektrolüüdi tihedus suurem
2) täis akus on plii ja selle ühendite tihedus suurem (Pb ja PbO2 on mõlemad palju tihedamad kui PbSO4

Kahtlustaks temperatuuri, kuid praktikud väidavad et ei ole nii.

Ilmselt peaks tegema katse..

Või on siin mingi teoreetiline konks millele pihta ei saa ...

Tihedused
Pb 11.34
PbO2 9.38
PbSO4 6.29
ellüüt täis akul 1.27
ellüüt tühjal 1.12
Vasta
#67
(08-10-2021, 09:27 PM)madis Kirjutas: Müstiline probleem

Väidetavalt laetud pliiakus on elektrolüüdi tase kõrgem kui tühjas akus.

Kuidas on see võimalik ?

...

Konspektist:
Sõltuvalt laetuse tasemest muutub happe tihedus – energia salvestub happes.

Me möödame ju lahuse tihedust aga mitte tema koostist...

Vesi + hape = peaaegu vesi (tühja aku puhul) 

Vesi + hape + ENERGIA (laetud aku puhul) 

Energia ongi ilmselt see mis ruumala suurendab 

:D :D :D
Vasta
#68
Mnjah, peab vist katse tegema - oleks vaja üht läbipaistvat akupotti, mõõdaks tihedust ja pinget.
Ma ise kahtlustan temperatuuri. Sest plaatide ruumala kah ei suurene..
Vasta
#69
Pakuks, et põhjus on gaasi mullides, mis plaatide külge jäävad.
Vasta
#70
(09-10-2021, 10:23 PM)moi Kirjutas: Pakuks, et põhjus on gaasi mullides, mis plaatide külge jäävad.

Ok, oletame, et mullid... aga siis peaks nüüd keegi suutma ära tõestada-seletada miks just laadimisprotsessis, 
mis gaasi mullid ja miks nad suudavad sinna kinnituda ja pidama jääda isegi laadimisprotsessi lõpus kus "aku keeb"? 

Praktikuna väidan, et elektrolüüdi tase langeb sujuvalt tühjenemise käigus.
Kui tegemist oleks gaasimullidega siis võiks lüüdi nivoo peale laadimist töö-tühjenemise algstaadiumis alla langeda?

NB! Akud on masinatel milledel puudub igasugune amortisatsioonisüsteem
- kõik põranda ebatasasused kantakse jäigalt üle kogu konstrutsioonile k.a. aku
sõidetakse üle rampide kus purunevad isegi rattad aga lüüdi tase säilub?

Mullid peaks sellise agressiivse töö korral sealt kiiresti vabanema?
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne