Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
10-04-2023, 08:56 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 10-04-2023, 09:21 PM ja muutjaks oli moi.)
Oskab keegi öelda, mis marki dioodid on pildil D5 ja D6?
Markeering neil on 83A. Interneti otsing ei ole midagi mõistliku andnud.
Pilt on internetist aga minu käes oleval aparaadil on 99% sama skeem ja muud jupid seal ümber.
Ühel kolmandal sarnase skeemiga plaadil internetis tundub dioodidel olevat markeering 61A.
See 61A markeeringuga variant.
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
11-04-2023, 08:21 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-04-2023, 08:32 PM ja muutjaks oli moi.)
Kui keegi skeemis ponti tabab, siis ehk aitab skeemi jõu osa dioodide parameetreid määrata.
Sisendpinge on umbes 280V. Tegemist on projektori HID lambi ballastiga.
Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
Kas sinna gabariidi järgi suvaline sarnane ei sobi?
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
11-04-2023, 10:44 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 11-04-2023, 11:20 PM ja muutjaks oli moi.)
Gabariidi järgi sobiks suvaline aga HID lampi süüdatakse 2000 kuni 20 000 V pinge impulsiga. Konkreetsel juhul pole impulsi pinge amplituud täpselt teada aga vist ei ole päris 20 000 V vaid on selle vahemiku madalamas otsas. Seepärast on väike kahtlus, et päris suvalised dioodid seda üle ei ela. Kuna kogu see skeem töötab mingil määral impulssidel, siis võib dioodidele ka mingeid muid eri nõudmisi olla.
See on muidugi eraldi küsimus, et kuidas see skeem süütamise impulsi genereerib, mina sellele pihta ei ole saanud. Impulsi käivitaja võiks vist olla FET Q2 kuna ta on ilma radikata, teine Q1 on radika küljes ja tegeleb ilmselt õige pinge/voolu reguleerimisega. Või on Q2 üldse mingi kaitse funktsiooniga ja süütamise impulss genereeritakse skeemi sisse lülitamisel automaatselt mingi resonantsiga. Samal tootjal on olemas teisi sarnase väljundi osaga ballaste, millel Q2 üldse puudub, selline variant on eespool pildil näha, kus dioodi markeering on ilmselt 61A.
Postitused: 1,781
Teemad: 52
Liitus: Sep 2015
Kuidas on, mingit edu märgata?
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
15-04-2023, 05:05 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-04-2023, 05:06 PM ja muutjaks oli moi.)
Erilisi edusamme ei ole.
Selgus, et CR1 on ka surnud, markeering on tal GVY86 ja sellist juppi internet ei tunne. Ta võiks olla 86 V stabikas aga 100% kindel selles olla ei saa.
Dioodidega on vist asi lahenenud, kondekad C6 ja C7, mis on paralleelis dioodidega on markeeritud 2 kV pingele. Seega võiks nagu eeldada, et kui dioodid on ka 2 kV vastupingele, ei tohiks nendega midagi halba juhtuda.
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Natuke kasutut teooriat ka:
Kui diood on 2kV vastupingega, siis see EI tähenda et 2.1kV ta plahvatab, lihtsalt vastuvool ületab teatud piiri ja seega ka hajuvõimsus kasvab.
Suurte Shottky alaldusdioodidega on nt teatud "nominaali" ületavad kontrollitud vastupingeimpulsid lubatavad.
Aga sinu rakenduses ei ole see eriti oluline, pane 2kV piiriga diood ja kõik on OK
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
Kas sa selle skeemi toimimise loogikast oled aru saanud?
Mismoodi seal HID lambi süütamise impulss genereeritakse?
D2 maks vastupinge on andmelehe järgi 1700V.
Trafo keerdude suhe on takistuste järgi hinnates umbes 1:4, kõrgema pingega pool on dioodide poole.
Postitused: 434
Teemad: 48
Liitus: Dec 2009
Krt.. natuke jääb segaseks, siin foorumis annab üks Martin R aegajalt näole, tema ilmselt oskaks paremini seletada.
Äkki on CR1 DIAC
https://et.wikipedia.org/wiki/Diiak
Ehk siis kui C5 on laadinud teatud pingeni, paneb CR1 paugu ära ja kondekas tühjeneb trafosse, tekitades pingeimpulsi.
Postitused: 648
Teemad: 6
Liitus: Dec 2009
18-04-2023, 07:18 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 18-04-2023, 09:26 PM ja muutjaks oli moi.)
See võib ka olla, mõnes teises skeemis kasutatakse umbes samal otstarbel gaaslahendeid, umbes nii:
https://d3i71xaburhd42.cloudfront.net/bf...ure2-1.png
aga seal on enamasti trafo kõrgepingelisem pool jadamisi HID lambiga.
Antud juhul on CR1 koha peal trükiplaadil puhas dioodi joonis, teised dioodid on plaadil sama joonisega aga tähisega "D", mitte "CR". Kuskil netis oli viide, et CR oli vanasti stabika tähis.
Samas õige polaarsuse korral töötab ka stabikas kuni stabiliseerimispingeni väikse vooluga, sealt edasi vool kasvab kiiresti.