15V 5A DIY labori toide
#1

.pdf   1.3.pdf (Suurus: 31.1 KB / Tõmbamised: 300)
Oli siis vaja mõnda lab toidet.
Google ei andnud nagu yhtegi lihtsat skeemi ja poes maksavad päris korraliku raha.
Samas oli see hetk aega ja ega see R&D mööda kylgi maha ei jookse.
Jagan siis ka teistega. Skeem vajaks veidi kohendamist et parem välja näeks aga kõik peaks enamvähem loetav olema.
Kuna meeldivad kompaktsed seadmet otsustasin et hiiglasliku radikat ei pane ja sai tehtud mitme astmeline pingeselektor.
Juurde siis niipalju et:
R17 10k - Referens pinge (15V) seadmistamiseks
R7(kiri ununes -5 taha peitu:S) 10k- Max voolu (5A) seadistamine
JP2 10k-100k pote pinge seadmistamiseks.
JP1 10k-100k pote voolu seadmistamiseks.
JP3 roheline LED toite indikaator
JP4 punane led voolupiiraja indikaator.
R4 ja R28 1W ülejäänud 0,25W.

Mõõteriistadeks said analoogmõõteriistad mida skeemil märgitud pole.
Skeemi on võimalik muuta lihtsalt ka teistele pingetele ja vooludele.
Komp asenduste jms kysi.
Trykkplaat sai joonistatud mitte väga peenelt, min raja laius 0,6mm, väikseim komponent 0805 korpus. Opakad jne läbiaugu.
Trykkplaadi layoudi ja gerber failid saab läbi PS.
Kui huvilisi rohkem võin koostada ka komplekti kus kõik pudinad va trahvo, mõõteriistad ja korpus olemas. Trahvo võin anda mudeli, keerdude arvud, traadi diameetrid, jne aga kerida ei viitsi.
Trykkplaate saab vajadusel ka 10 raha eest minult kui soovijaid/kogus suurem kui 4tk.
Hinna optimeerimine on tegemata, kasutasin enamasti enda sodikastist kus vanad R&D proto plaatide jms moodulite juppe. Partlist koos elektroonikapoodide tellimiskoodidega tuleb ka mingi hetk kui aega.
Ja nagu ikka igast raha tegemine selle skeemi baasil va minu loata on keelatud.

Igast kommentid ja parendusettepanekud on otse loomulikult oodatudSmile
Vasta
#2
(04-04-2011, 02:28 AM)Murphy Kirjutas: Oli siis vaja mõnda lab toidet.
Google ei andnud nagu yhtegi lihtsat skeemi ja poes maksavad päris korraliku raha.


Küsinud enne. Sulle tasuta komplektne:

http://digi.physic.ut.ee/mw/index.php/Kasutaja:Tonu
Otsi "toiteplokk"

Mul on neid maha monteeritud kujul töötavana ja edevuse pärast olen teinud uue plaadi ka.
Vasta
#3
(04-04-2011, 11:48 AM)tonuonu Kirjutas:
(04-04-2011, 02:28 AM)Murphy Kirjutas: Oli siis vaja mõnda lab toidet.
Google ei andnud nagu yhtegi lihtsat skeemi ja poes maksavad päris korraliku raha.


Küsinud enne. Sulle tasuta komplektne:

http://digi.physic.ut.ee/mw/index.php/Kasutaja:Tonu
Otsi "toiteplokk"

Mul on neid maha monteeritud kujul töötavana ja edevuse pärast olen teinud uue plaadi ka.

Vaatasin skeemi, veidi segane. Kysimused, voolu reguleerimine alates 0st?
Voolupiiramine püsiv kogu väljundpinge vahemikus)näiteks piiramine 2A ja muudan koormust nii et pinge kasvab, kas vool jääb samaks?
Palju väljundis pulsatsiooni on?
Toite sisse välja lylitamisel mis juhtub väljundis?
Max voolu ja pinge korral väljundit lyhistades milline on pinge kuju ja kui suur on overshoot.
Vasta
#4
(04-04-2011, 01:35 PM)Murphy Kirjutas:
(04-04-2011, 11:48 AM)tonuonu Kirjutas:
(04-04-2011, 02:28 AM)Murphy Kirjutas: Oli siis vaja mõnda lab toidet.
Google ei andnud nagu yhtegi lihtsat skeemi ja poes maksavad päris korraliku raha.


Küsinud enne. Sulle tasuta komplektne:

http://digi.physic.ut.ee/mw/index.php/Kasutaja:Tonu
Otsi "toiteplokk"

Mul on neid maha monteeritud kujul töötavana ja edevuse pärast olen teinud uue plaadi ka.

Vaatasin skeemi, veidi segane. Kysimused, voolu reguleerimine alates 0st?
Voolupiiramine püsiv kogu väljundpinge vahemikus)näiteks piiramine 2A ja muudan koormust nii et pinge kasvab, kas vool jääb samaks?
Palju väljundis pulsatsiooni on?
Toite sisse välja lylitamisel mis juhtub väljundis?
Max voolu ja pinge korral väljundit lyhistades milline on pinge kuju ja kui suur on overshoot.

Ma võin sulle parem valmis tüki pihku anda ja siis vasta ise oma küsimustele. Tartus liigud? Ma võin täna sinna tarida.
Vasta
#5
Liigun pea igapäevaselt, objekt tartus, just saabusin koju sealt.
Homme ka mingi alates umbes 10-11 tartus. Kaua läheb sõltub kuna väsimus tuleb. Mingi 7ni õhtu kindlasti seal. Asukoht siis uues keemiahoones. Anna teada kui sealkandis. Mõõdaks üle ja annaks sulla ka teada.
Vasta
#6
(04-04-2011, 10:56 PM)Murphy Kirjutas: Liigun pea igapäevaselt, objekt tartus, just saabusin koju sealt.
Homme ka mingi alates umbes 10-11 tartus. Kaua läheb sõltub kuna väsimus tuleb. Mingi 7ni õhtu kindlasti seal. Asukoht siis uues keemiahoones. Anna teada kui sealkandis. Mõõdaks üle ja annaks sulla ka teada.

Huvitaksid ka ennast need vastused ja mõõtmistulemused, ehk postitad siia kui viitsid?
Vasta
#7
(05-04-2011, 08:05 PM)bloody-orc Kirjutas:
(04-04-2011, 10:56 PM)Murphy Kirjutas: Liigun pea igapäevaselt, objekt tartus, just saabusin koju sealt.
Homme ka mingi alates umbes 10-11 tartus. Kaua läheb sõltub kuna väsimus tuleb. Mingi 7ni õhtu kindlasti seal. Asukoht siis uues keemiahoones. Anna teada kui sealkandis. Mõõdaks üle ja annaks sulla ka teada.

Huvitaksid ka ennast need vastused ja mõõtmistulemused, ehk postitad siia kui viitsid?

Kui kätte saan asja siis jh.
Muidu ysna mitu testi plaanis. Peamine mõõtevahened on korralik digiskoop ja sooja/külma kapp. Ise ka huvitun, kunagi katsetasin igast tüüpi kividega, ei olnud stabiilse väljundiga kogu toite vahemikus kui induktiivpool oli sama.
Vasta
#8
Huvitav oleks veel seda tüüpi toitekat testida "worst case" ülekoormusega (kõrgem temp. max vool, mahtuvuslik koormus). Tahaks teada, et kas lülitustranss kärssab, ja kui siis kas kärssab lühisesse või katkestusse.

Võibolla olen paranoiline, aga mul on buck konverteril põhinevate toitekate juures alati hirm, et lülitav element jääb mingil põhjusel avatuks (põleb lühisesse või mingi tüürimisviga) ja siis on ju väljundis kogu sisendpinge. Kui enda jaoks teeksin, siis paneks juurde mingi iseseisva lisakaitselülituse.

Lineaarsetel lülitustel on muidugi sama oht, aga seal tundub see kuidagi vähem tõenäoline, sest reguleertranss ei tööta "full modes".
Vasta
#9
Pigem lineaarses reziimis on see oht suurem. Transil eraldub kordades rohkem sooja. Lõpuks tapab ikkagi temperatuur mitte suur vool. Lihtsalt kõrge temperatuur on vahel põhjustatud suurest voolust. Väljundi ülepinge jaoks on olemas TVS(http://en.wikipedia.org/wiki/Transient_v...sion_diode)
viimased kannatavad suuri hetkelisi voole. Seega kasutades sellist väljundis koos sulavkaitsmega sisendis on võimalik toidetava elektroonika põlemis probleemid ära hoida.
Tavaline zener ei sobi sest töötavad väga väikses vooluvahemikus ja suurem puls põletab ära või lihtsalt nagu zenerit polekski seal.
Oma praktika jooksul olen näinud palju vigaseid(Vin=Vout) lineaarseid toiteid aga praktiliselt 0 buck tüüpi. Tõsi mingil põhjusel lineaarses toites ei taheta kasutada TVS-i ega sulavkaitset, ainuke kaitse asub võrgu otsa.
Impuls kividel on sees veel ka overtemp kontroll mis üldjuhul töötab. Viimast ei saa aga öelda lineaarsete kivide kohta. Suure vooluga lyhise korral on kaan maas raginaga.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne