03-12-2009, 11:18 PM
Lühidalt asünkroongeneraatorist ja asünkroonmootorist.
Mootoris sa midagi ümber ehitama ei pea, küll aga tuleks leida võimalikult paljude mähise pooluspaaridega mootor, pööreteklassist 500p/min või 1000p/min. Lühisrootori osa jääks samaks, neodüüm magnetitega uue rootori koostamine oleks muidugi parem variant aga kahjuks suhteliselt kulukas jällegi, samas kasutegur oleks tunduvalt parem. Mootori ühendad tähte, kondensaatorid ühendad mähistega klemmkarbis paralleeli. Mähiste nullpunkti ühendad korpusega, kolme ühesuguse kondeka (kondekate bloki), üks ots läheb siis L1, L2 ja L3 väljaviigu külge ja teised kolm otsa kokku koos nullpunkti ja korpusega. Kondekate mahtuvus valitakse vastavalt mootori võimsusele, nt. 4,5kW ja 945p/min mootorile on sobilikud 30uF isendid nimipingega vähemalt 450V. Sellisel generaatoril on see puudus, et see ei pruugi alati hakata käivitades elektrit tootma, st. lühisrootor ei oma magneetilisi omadusi ja vaja on anda kas või ühte mähisesse nn. väike surakas, et tekiks kas või korraks elektromagnetväli, seejärel hakkab süsteem toimima loomupäraselt.
Lisa ergutuse energiaallikana võid kasutada väikest akut (12V), nupplülitit ja soovituslikult ka mingit vastava ahela kaitselülitust (sulavkaitse). Soomlased kasutavad antud lahendust taludes ja igal pool mujal väga laialdaselt ja enamasti on selline asunkroongeneraator paigaltatud, koos el. kilbiga traktori külge või siis eraldi aluse külge jõuvõtu võlli tahahaakesse. Puuduseks on sellise lahenduse korral veel see, et faaside vahel ei ole 120 kraadilist faasinihet ja kolmefaasilisi seadmeid sellega käitada ei saa, küll aga saab tarbida 3x220V (mootori nimi sünkroonkiiruse juures) ühefaasiliste seadmete käitamiseks.
Mootoris sa midagi ümber ehitama ei pea, küll aga tuleks leida võimalikult paljude mähise pooluspaaridega mootor, pööreteklassist 500p/min või 1000p/min. Lühisrootori osa jääks samaks, neodüüm magnetitega uue rootori koostamine oleks muidugi parem variant aga kahjuks suhteliselt kulukas jällegi, samas kasutegur oleks tunduvalt parem. Mootori ühendad tähte, kondensaatorid ühendad mähistega klemmkarbis paralleeli. Mähiste nullpunkti ühendad korpusega, kolme ühesuguse kondeka (kondekate bloki), üks ots läheb siis L1, L2 ja L3 väljaviigu külge ja teised kolm otsa kokku koos nullpunkti ja korpusega. Kondekate mahtuvus valitakse vastavalt mootori võimsusele, nt. 4,5kW ja 945p/min mootorile on sobilikud 30uF isendid nimipingega vähemalt 450V. Sellisel generaatoril on see puudus, et see ei pruugi alati hakata käivitades elektrit tootma, st. lühisrootor ei oma magneetilisi omadusi ja vaja on anda kas või ühte mähisesse nn. väike surakas, et tekiks kas või korraks elektromagnetväli, seejärel hakkab süsteem toimima loomupäraselt.
Lisa ergutuse energiaallikana võid kasutada väikest akut (12V), nupplülitit ja soovituslikult ka mingit vastava ahela kaitselülitust (sulavkaitse). Soomlased kasutavad antud lahendust taludes ja igal pool mujal väga laialdaselt ja enamasti on selline asunkroongeneraator paigaltatud, koos el. kilbiga traktori külge või siis eraldi aluse külge jõuvõtu võlli tahahaakesse. Puuduseks on sellise lahenduse korral veel see, et faaside vahel ei ole 120 kraadilist faasinihet ja kolmefaasilisi seadmeid sellega käitada ei saa, küll aga saab tarbida 3x220V (mootori nimi sünkroonkiiruse juures) ühefaasiliste seadmete käitamiseks.