16-03-2011, 02:47 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 16-03-2011, 03:03 PM ja muutjaks oli andrei.)
Kohapealne info Jaapanist ütleb, et kodanikud on ikka enam kui mures. Kindlasti oma osa on ka mõne aja tagustel jaama haldava TEPCO-ga seotud skandaalidel.
Minu teada ei ole reaktoritel sellist häda-auku, kuhu jama peita.
Aga oletame, et on.
Nimelt reaktorikomplekti allalaskmisel kas kohe või mõne aja pärast kaob jahutusvedelik. Jahutusvedelik töötab ühtlasi ka neutronite aeglustina ja sellega tekib superkriitilisuse oht. Kui pole betooni jõudnud peale kallata või betoonuksega peale sõita (tõenäoliselt ei ole), siis superkriitilisuse saavutamise hetkel lendab kogu sodi, mis pidi alla auku minema, hoopis üles laiali.
Ilma jahutusvedelikuta tuumkütuse mass jääb jääklagunemise tõttu sooja tootma. Kui kõik on hästi, siis umbes 7% originaalvõimsusest (Jaapanis umbes 60MW), kui aga miskipärast on tuumkütus ühte auku koondunud ja tõenäoliselt on, sest uraan on kõikidest teistest metallidest raskem ja sulametalli segus koguneb põhja, siis on podisemine vähe võimsam. Kuum sulametall paratamatult varem või hiljem jõuab kivimiteni ja siis hakkab see segu gaase eritama (radioaktiivseid), kusjuures mingit võimalust seda protsessi pidurdada ei ole. Nii et tulemuseks on üks radioaktiivne gaasimaardla, isetehtud ja kaant peale panna ka ei saa, sest üsna kiiresti gaasisurve tõusmisel läheb kaan kummi ja lendab minema ka.
Üldiselt on kohustus tuumkütus lõpuks ikkagi kontrollitud tingimustega tuumahoidlasse paigutada ja sellisest kontrollimatust solgiämbrist on kindlasti seda raskem kätte saada kui maa peal olevast reaktorist, kus vähemalt jahutus töötab ja ligipääs on normaalne. Kusjuures, kes see ütleb, et see solgiämber pole lekkinud ja kuuma radioaktiivset jama kuskile põhjavette või mujalegi lasknud - võib minna nii, et algselt planeeritud 50m x 50m augu asemel tuleb kaevata 5km x 500m tunnel.
Lõpuks, vaevalt et sellise põrgukatla läheduses keegi nõus elama on. Kuna Jaapanis on maa enam kui hinnas, siis tõenäoliselt selle 20-km raadiuse elamiskõlbulikkuse säilitamise nimel tehakse ikka plats korrektselt puhtaks kui et lastakse raisku minna.
(15-03-2011, 09:52 PM)KaruTEC Kirjutas: Ma olen kuulnud et reaktorite all on saht, kuhu häda korral kogu supp lastakse. Ja betoon peale. Kas see ei ole võimalik või ei ole japsidel sellist avariisolgiämbrit ?
Minu teada ei ole reaktoritel sellist häda-auku, kuhu jama peita.
Aga oletame, et on.
Nimelt reaktorikomplekti allalaskmisel kas kohe või mõne aja pärast kaob jahutusvedelik. Jahutusvedelik töötab ühtlasi ka neutronite aeglustina ja sellega tekib superkriitilisuse oht. Kui pole betooni jõudnud peale kallata või betoonuksega peale sõita (tõenäoliselt ei ole), siis superkriitilisuse saavutamise hetkel lendab kogu sodi, mis pidi alla auku minema, hoopis üles laiali.
Ilma jahutusvedelikuta tuumkütuse mass jääb jääklagunemise tõttu sooja tootma. Kui kõik on hästi, siis umbes 7% originaalvõimsusest (Jaapanis umbes 60MW), kui aga miskipärast on tuumkütus ühte auku koondunud ja tõenäoliselt on, sest uraan on kõikidest teistest metallidest raskem ja sulametalli segus koguneb põhja, siis on podisemine vähe võimsam. Kuum sulametall paratamatult varem või hiljem jõuab kivimiteni ja siis hakkab see segu gaase eritama (radioaktiivseid), kusjuures mingit võimalust seda protsessi pidurdada ei ole. Nii et tulemuseks on üks radioaktiivne gaasimaardla, isetehtud ja kaant peale panna ka ei saa, sest üsna kiiresti gaasisurve tõusmisel läheb kaan kummi ja lendab minema ka.
Üldiselt on kohustus tuumkütus lõpuks ikkagi kontrollitud tingimustega tuumahoidlasse paigutada ja sellisest kontrollimatust solgiämbrist on kindlasti seda raskem kätte saada kui maa peal olevast reaktorist, kus vähemalt jahutus töötab ja ligipääs on normaalne. Kusjuures, kes see ütleb, et see solgiämber pole lekkinud ja kuuma radioaktiivset jama kuskile põhjavette või mujalegi lasknud - võib minna nii, et algselt planeeritud 50m x 50m augu asemel tuleb kaevata 5km x 500m tunnel.
Lõpuks, vaevalt et sellise põrgukatla läheduses keegi nõus elama on. Kuna Jaapanis on maa enam kui hinnas, siis tõenäoliselt selle 20-km raadiuse elamiskõlbulikkuse säilitamise nimel tehakse ikka plats korrektselt puhtaks kui et lastakse raisku minna.