19-02-2013, 09:18 PM
Meibi saab asja ajada ka natuke liiga spetsiifiliseks (või ma lihtsalt jätan palju kahe silma vahele).
Ma ei taha teha energiamonitori. S.t mitte arvutada võimsusi, kulusid jne.
Lihtsalt mõõta voolu.
Andur töötab hetkel nii: kui juhtmes vool ei liigu, on väljund pmt null.
Ja iga mineva ampri pealt tuleb 100mV välja.
Kui see nii jääb ka, siis 4A korral näen väljundis 400mV ja 8A korral 800mV.
Lihtsusutatult ongi need punktida vaja ära tunda.
Piigid saab välja selgitada softiga.
Kõige labasem kirjeldus:
kui vool jõuab 8A'ni, lülitab relee klemmid kokku. Ja hoiab seal näiteks vähemalt 10 minutit. Siis hakkab uuesti mõõtma.
Ja kui kukub tagasi 4ni või alla selle, siis klemmid lahku. Ja taaskord hoiab 10 minti.
Kui uuesti mõõtes midagi ei muutu, siis ootab 10 minti, ja mõõdab uuesti.
Selle ma ehk sudin välja küll, kuidas ära tunda, kas sisendis on tõesti nt 800+mV pidevalt või käis mingil seletamatul põhjusel piik läbi. Siis ei lüli.
Aga nüüd ma tõesti ei tea, millist ränka erinevust voolunäidul annab kreissaag versus kodumasinad.
Kas on võimalik, et kodumasinad võtavad 5A voolu, aga andur väljendab seda kuidagi teisiti oma väljundpingega?
Täpsus ei ole üldse kriitiline, s.t kui ühe või teise tüübi tarbijate registreeritav vool on üheljuhul n*I, ja teisel m*I, ja m ja n erinevad a'la 10 vms %, siis las see olla, ei pea nii täpne olemagi.
Ja kui DC tegemiseks juba läheb, siis võib ju lüüt väljundis olla ka, muudab muutused väheke uimasemaks (mitte et ma näitude lugemist nagunii üsna astmeliselt ei teeks). Asi ei pea olema kiire nagu püss.
Ja alguses käis ehk funktsionaalselt toimiva lahendusena peast läbi segment-indikaator-displeiga ampermeetri rappimine, s.t segmentide pinnidelt tõmmata signaalid lihtloogikaga kokku ja tunda ära, kui enne koma on ees 4 või suurem. Aga anduriga ei saa mitte nii hull see ju olla.
Või teevad ka ampertangid miskise automaagilise triki peale selle, et sees oleva anduri pinge korrutavad konstandiga läbi?
Või mõõdavad nad üldse midagi muud?
Ma ei taha teha energiamonitori. S.t mitte arvutada võimsusi, kulusid jne.
Lihtsalt mõõta voolu.
Andur töötab hetkel nii: kui juhtmes vool ei liigu, on väljund pmt null.
Ja iga mineva ampri pealt tuleb 100mV välja.
Kui see nii jääb ka, siis 4A korral näen väljundis 400mV ja 8A korral 800mV.
Lihtsusutatult ongi need punktida vaja ära tunda.
Piigid saab välja selgitada softiga.
Kõige labasem kirjeldus:
kui vool jõuab 8A'ni, lülitab relee klemmid kokku. Ja hoiab seal näiteks vähemalt 10 minutit. Siis hakkab uuesti mõõtma.
Ja kui kukub tagasi 4ni või alla selle, siis klemmid lahku. Ja taaskord hoiab 10 minti.
Kui uuesti mõõtes midagi ei muutu, siis ootab 10 minti, ja mõõdab uuesti.
Selle ma ehk sudin välja küll, kuidas ära tunda, kas sisendis on tõesti nt 800+mV pidevalt või käis mingil seletamatul põhjusel piik läbi. Siis ei lüli.
Aga nüüd ma tõesti ei tea, millist ränka erinevust voolunäidul annab kreissaag versus kodumasinad.
Kas on võimalik, et kodumasinad võtavad 5A voolu, aga andur väljendab seda kuidagi teisiti oma väljundpingega?
Täpsus ei ole üldse kriitiline, s.t kui ühe või teise tüübi tarbijate registreeritav vool on üheljuhul n*I, ja teisel m*I, ja m ja n erinevad a'la 10 vms %, siis las see olla, ei pea nii täpne olemagi.
Ja kui DC tegemiseks juba läheb, siis võib ju lüüt väljundis olla ka, muudab muutused väheke uimasemaks (mitte et ma näitude lugemist nagunii üsna astmeliselt ei teeks). Asi ei pea olema kiire nagu püss.
Ja alguses käis ehk funktsionaalselt toimiva lahendusena peast läbi segment-indikaator-displeiga ampermeetri rappimine, s.t segmentide pinnidelt tõmmata signaalid lihtloogikaga kokku ja tunda ära, kui enne koma on ees 4 või suurem. Aga anduriga ei saa mitte nii hull see ju olla.
Või teevad ka ampertangid miskise automaagilise triki peale selle, et sees oleva anduri pinge korrutavad konstandiga läbi?
Või mõõdavad nad üldse midagi muud?