23-02-2013, 02:17 PM
Nõnna, selgitasin natuke tagamaid ja milles on tuum, räägin ära.
Praegune lahendus töötab selliselt (kuidas tehniliselt on lahendatud, täpselt ei tea, aga toimib):
On generaator, EE võrk ja tarbiv kodumaja.
Kõik on ühenduses ja tagasimüük toimub.
Eesmärk on püüda kinni osa võrku tagasimüüdavast rammust.
Ja huviline soovib, et kui võrku tagasi liigub lausa 6+ A rohkem voolu kui majapidamine ise tarbib, lülitatakse genekale taha veel suure veeboileri 1kW küttekehad.
Ehk et mitte ei klõpsita majapidamist siia-sinna, mis oleks olnud probleemne ja valus.
Kui genekas uhab parajalt ja majapidamine on rahulik, siis ülejäägiga püütakse kütta katelt.
1kW pulkade sisse-välja lülitamine pole vast ei kahjulik üheski astmes.
Kas vee soojendamine kui selline ära tasub, on teine asi, aga sellega peab huviline ise toime tulema.
Seega, loodan, et nüüd on pilt selgem ja probleemi olemus veidi piiritletum.
Mõõta tuleb kahes kohas: palju tarbib majapidamine ning kui palju generaatorist välja tõmmakse.
Sest on ju loogiline, et kui majapidamine võtab 10A, ning genekat on võimalik mingil ajahetkel koormata 20A'ga, läheb 10A otse võrku. Aga selle asemel paneme hoopis 1kW küttekeha "majapidamise" ahelasse juurde, ja tänu sellele jääb 5A tarbimine oma kätesse, mitte ei liigu võrku, kust seda saakls pärast kallimalt tagasi osta sama asja tegemiseks muul ajal.
Ja küttekehade sisse-välja lülitamine ei olegi muud kui korraliku kontaktoriga lülitamine (mõistlikud ajalised viited sissearvatud muidugi).
Nii, et vaja on mõõta reaalselt 0 kuni 20A, aga ühes mõõteahelas võib vool kasvada siiski kuni 80A'ni.
Kui kasutada pädeva tulemuse saamiseks viisakalt RMS kive, siis väljundpinget lugeda õnnestub (andurile lisakeerde õnnestub reso kasvatamiseks siiski teha
), aga kuidas teha sisendpingele korrektne pingepiirik/-jagur?
Kui võtta anduri väljundi koefitsendiks 100mV/A, siis 20A peal on see 2V.
Keskmise kivi sisend oli 1V, seega juba vajaliku skaala jaoks peab selle põhimõtteliselt pooleks tegema.
80A puhul on see juba 8V, mis tapaks kivi ära ja poolitatuna endiselt 4V on liiga suur.
1:7 (kindlam ehk 1:8...1:10) jagur ehk päästaks, aga siis läheb 0...20A piirkond väga uduseks.
Kuidas saab säilitada, et 0...1V tuleb kivisse ilma erilise nudimiseta ja kõik mis üle selle hakkab ronima, lihtsalt surutakse alla 1 peale ja lihtsalt kontroller ei peagi teadma, milline väärtus on 20st kui palju suurem?
Ette tänades,
Heldur
//PS!
Mi puutub voolureleedesse, siis pahatihti on 2-5A lülituspiirkonna sättimise hind see, et max vool on 10-16A. Aga mul on võimalik, et lülituspiirkond on küll väike, aga reaalne läbivvool on kordades suurem.
Seega kahjuks ei sobi.
Praegune lahendus töötab selliselt (kuidas tehniliselt on lahendatud, täpselt ei tea, aga toimib):
On generaator, EE võrk ja tarbiv kodumaja.
Kõik on ühenduses ja tagasimüük toimub.
Eesmärk on püüda kinni osa võrku tagasimüüdavast rammust.
Ja huviline soovib, et kui võrku tagasi liigub lausa 6+ A rohkem voolu kui majapidamine ise tarbib, lülitatakse genekale taha veel suure veeboileri 1kW küttekehad.
Ehk et mitte ei klõpsita majapidamist siia-sinna, mis oleks olnud probleemne ja valus.
Kui genekas uhab parajalt ja majapidamine on rahulik, siis ülejäägiga püütakse kütta katelt.
1kW pulkade sisse-välja lülitamine pole vast ei kahjulik üheski astmes.
Kas vee soojendamine kui selline ära tasub, on teine asi, aga sellega peab huviline ise toime tulema.
Seega, loodan, et nüüd on pilt selgem ja probleemi olemus veidi piiritletum.
Mõõta tuleb kahes kohas: palju tarbib majapidamine ning kui palju generaatorist välja tõmmakse.
Sest on ju loogiline, et kui majapidamine võtab 10A, ning genekat on võimalik mingil ajahetkel koormata 20A'ga, läheb 10A otse võrku. Aga selle asemel paneme hoopis 1kW küttekeha "majapidamise" ahelasse juurde, ja tänu sellele jääb 5A tarbimine oma kätesse, mitte ei liigu võrku, kust seda saakls pärast kallimalt tagasi osta sama asja tegemiseks muul ajal.
Ja küttekehade sisse-välja lülitamine ei olegi muud kui korraliku kontaktoriga lülitamine (mõistlikud ajalised viited sissearvatud muidugi).
Nii, et vaja on mõõta reaalselt 0 kuni 20A, aga ühes mõõteahelas võib vool kasvada siiski kuni 80A'ni.
Kui kasutada pädeva tulemuse saamiseks viisakalt RMS kive, siis väljundpinget lugeda õnnestub (andurile lisakeerde õnnestub reso kasvatamiseks siiski teha
), aga kuidas teha sisendpingele korrektne pingepiirik/-jagur?Kui võtta anduri väljundi koefitsendiks 100mV/A, siis 20A peal on see 2V.
Keskmise kivi sisend oli 1V, seega juba vajaliku skaala jaoks peab selle põhimõtteliselt pooleks tegema.
80A puhul on see juba 8V, mis tapaks kivi ära ja poolitatuna endiselt 4V on liiga suur.
1:7 (kindlam ehk 1:8...1:10) jagur ehk päästaks, aga siis läheb 0...20A piirkond väga uduseks.
Kuidas saab säilitada, et 0...1V tuleb kivisse ilma erilise nudimiseta ja kõik mis üle selle hakkab ronima, lihtsalt surutakse alla 1 peale ja lihtsalt kontroller ei peagi teadma, milline väärtus on 20st kui palju suurem?
Ette tänades,
Heldur
//PS!
Mi puutub voolureleedesse, siis pahatihti on 2-5A lülituspiirkonna sättimise hind see, et max vool on 10-16A. Aga mul on võimalik, et lülituspiirkond on küll väike, aga reaalne läbivvool on kordades suurem.
Seega kahjuks ei sobi.