02-05-2013, 11:34 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 02-05-2013, 11:35 AM ja muutjaks oli A.R..)
Pinge on trafo juhtme otstest mõõtes 16,2V.
Voolu tugevust ei oska mõõta kuidas ma seda testriga mõõdan? Testril muidu saab juhtme ringi tõsta seal selline pesa
kus suur A ja siis keerab amprite peale.aga kuidas ma need testri otsad ühendan!?
1A dioodisild igatahes põleb 20 sekundiga maha!
___________________________
Ühes foorumis oli kirjas selline kurb lugu.
Vast oleks õigem seal vastata aga Kõik on ju ekslikud ja kui pärast leiad oma tekstis midagi parandamist väärt
siis siin saab parandada ja oma lookese ka kustutada.
Mina tahaks tegelikult teada kas selline, mitte eriti pedagoogiline jutt, sobiks siia foorumisse.
Kui Teie, foorumikaaslased arvate et EI, siis kustutan selle ära.
Kui aga noorust ikka veel köidavad lood elektroonikast siis
võiks rääkida ka üht-teist muust kui ainult akust.
Näiteks ootab 220 -> 110 probleem.
___________________________
Vool saab tekkida siis kui meil on mingi juht mis ühendav pingeallika + ja - klemmid. Voolu suuruse amprites saame
arvutada kui jagame pinge suuruse voltides takistusega oomides. Seega I=U/R.
Selle seaduspärasuse avastas Georg Simon Ohm ja see kannab Oomi seaduse nime. Takistuse sümbol on kreeka täht oomega (Ω).
Vaatame mismoodi on ehitatud tester?
Neid on kahte tüüpi. Analoog ja digitaaltestrid.
Mõõtmise idee on võiks olla sarnane aga räägiks siiski esialgu analoogist.
Väga sageli on seal südameks mõõteriist, mis 100 mikroA vooluga annab täishälbe ja
mille takistus on 1 kΩ. Vastavalt Ohmi seadusele on siis täishälbel mõõteosal pinge 0,1 V.
Kui tahame mõõta kõrgemaid pingeid siis peame ühendama selle mõõtemoodulile ahelasse järjestikuse takisti.
Kui see järjestikune takisti on nt 9 kΩ siis on kogutakistus 10 kΩ ja 100 mikroA vool tekkib 1 V puhul.
99 kΩ ja 1 kΩ lubavad mõõta juba 10 V. JNE.
Kui tahame mõõta voolu ja ühendame selle mõõtemooduli vooluahelasse siis saame täisnäidu 0,1 mA. Suurema voolu
mõõtmiseks tuleb lasta osa voolu mõõtemooduli kõrvalt mööda. Paneme rööbiti riistaga ühe takisti.
Selline möödajuhtiv takisti kannab nime šunt.
Kui see šunt oleks ka 1 kΩ siis läheks pool voolu läbi mõõteriista ja teine pool läbi šundi.
Mõõdetav voolutugevus oleks siis 0,2 mA.
Kui šundi ja mõõteriista kogutakistus oleks 100 oomi vastaks
täishälbele 1 mA.
I=U/R on ju 0,1V / 100 = 0,001 A.
Kogutakistus 0,1 oom tekitaks 0,1 V pingelangu 1 A voolu korral.
0,01 takistus sobiks juba 10 A mõõtmiseks.
Üks praktiline hoiatus. Tundmatu pinge mõõtmist oleks mõistlik alustada mõõteriista kõrgemate pingetega.
Kui osuti paiskub maksimumi juurde tuleks ühendus kohe katkestada. Vast siis meil säilib mõõteriist.
Kurb kogemus räägib kuidas saada lahti digivoltmeetrist.
Mõõtes pinget trafode ja teiste suurte induktiivsuste pealt on ohtlik ühendada pinge mõõteriist ja siis tekitada katkestus.
Miks? Induktiivsusel on omadus püüda säilitada voolu läbi mähise. Kui vool katkeb võib trafo mähise otstele
tekkida vägagi kõrge lühiajaline pinge. Minu digitestrile piisas sellest töötamise igaveseks lõpetamiseks.
Kui kahtlete, proovige.
Katsume nüüd ampermeetriga mõõta voolu. Lülitame testri voolu mõõtmise (A) režiimi. Valime voolutugevuseks 10 A.
Ühendame juhtmed pingeallikaga.
Mis siis juhtub? Mõõteriista 0,01 takistitile rakendub 16,2 V. Ahelas peaks tekkima vool I = 16,2 /0,01 A. = 1620 A
Trafost saadav võimsus peab siis olema 16,2 V* 1620A = 26244 W.
Õnneks ei suuda see väike trafo sellist voolu tekitada. Aga vool on piisav selleks et võiksime öelda: meil OLI hea mõõteriist.
AMPERMEETRIT TOHIB LÜLITADA AINULT JÄRJESTIKKU KOORMUSTAKISTUSEGA.
Milline peaks olema see vajalik koormustakisti?
Küsime parem kui suurt võimsust võiks selline trafo lubada. Või mis mõttes lubada?
Trafo võimsus on üldjoontes määratud tema südamiku mõõtmetega.
Südamiku ristlõike pindala ruutsentimeetrites peaks olema umbes võrdne ruutjuurega võimsusest vattides.
Näiteks 2x3 cm südamik lubaks trafo koormuseks kuskil 40 W .
Natuke suurem ristlõige ei tee paha.
Samas kui trafost katsuda võtta suuremat võimsust siis südamik
küllastub ja väljundpinge langeb.
40 W ja 16,2 V vastaks voolule ca 2,5 A. Selline oleks vool kui meil oleks koormuseks kasutada takisti
R= U/I 16,2 V / 2,5 A = 6,48 oomi. Lihtne. Ainult et sellel takistil hakkab eralduma 40 W. Nagu lamp laes.
Vast on siiski lihtsam võtta üks 12 V autolamp ja panna ta trafo klemmidele.
Helendab natuke rohkem kui tavaliselt autol. Aga vast ta mitte.
Hõõglambil on selline hea omadus et kuumenedes tema takistus kasvab, vool väheneb ja kuumenemine pidurdub.
Kui trafo ei suuda anda välja piisavat võimsust siis pinge langeb.
Mõõdame pinget. Koormatult on see väiksem kui 16,2 V.
Kui suurt voolu oleks meil aku laadimiseks vaja? Aku peale on kirjutatud midagi. Näiteks 60 Ah võib olla ka mõni muu arv.
Mida see tähendab? See on aku mahtuvus. Saame kas 60 tundi 1 A voolu või 1 tund 60 A voolu. Või 1 tundi ja 30 A.
Mida ütleb see aku laadimise kohta?
Mõistlik on valida laadimisvooluks 1/10 kuni 1/20 aku mahtuvusest. Seega 6-3 A voolu. Nii soovitatakse.
Mida väiksem on vool, seda pikem aeg kulub aku laadimiseks. Täielikuks laadimiseks.
Näites toodud juhul siis 10 või 20 tundi.
Kui trafost saadav vool on väiksem kui see 1/10 mahtuvusest, mis siis?
Ei midagi hullu, lihtsalt laadimise aeg on pikem.
Vast võiks see mõõtmine toimuda nii et koormame trafo 12 V autolambiga. Sellise 40 W kanti.
Mõõdame ära voolu ja pinge. Testri lubatud pinge olgu seatud suurem kui trafost tulev pinge.
Siis valime silla, mille lubatud vool on suurem kui arvestatud vool.
Võib kasutada silla asemel ka nelja üksikut dioodi.
Sillas on kahe dioodi + otsad ja teise kahe dioodi - otsad koos. Ühe paari vabad otsad tuleb ühendada teise paari vabade otstega. Nende vabade otste ühendused tuleb ühendada ka trafo otstega.
Dioodide pluss ja miinus otste vahel on alalispinge. Pulseerib, aga suunda ei muuda.
Kui ühendada dioodide + ja -vahele ampermeeter ja aku (pluss plussi poole) siis näeme kui suur on algne laadimisvool.
Kui see vool on suurem kui akule hea on siis tuleks lisada ahelasse järjestikku veel üks takisti või lambike.
Kui see takisti on muudetava takistusega, nn reostaat, siis saame voolu vähendada täpselt selliseks nagu vaja.
_________________________
Umbes selline riistapuu sai 40 aastat tagasi kokku pandud ja ta töötas. Aastaid. Dioodid ei põlenud.
Voolu tugevust ei oska mõõta kuidas ma seda testriga mõõdan? Testril muidu saab juhtme ringi tõsta seal selline pesa
kus suur A ja siis keerab amprite peale.aga kuidas ma need testri otsad ühendan!?
1A dioodisild igatahes põleb 20 sekundiga maha!
___________________________
Ühes foorumis oli kirjas selline kurb lugu.
Vast oleks õigem seal vastata aga Kõik on ju ekslikud ja kui pärast leiad oma tekstis midagi parandamist väärt
siis siin saab parandada ja oma lookese ka kustutada.
Mina tahaks tegelikult teada kas selline, mitte eriti pedagoogiline jutt, sobiks siia foorumisse.
Kui Teie, foorumikaaslased arvate et EI, siis kustutan selle ära.
Kui aga noorust ikka veel köidavad lood elektroonikast siis
võiks rääkida ka üht-teist muust kui ainult akust.
Näiteks ootab 220 -> 110 probleem.
___________________________
Vool saab tekkida siis kui meil on mingi juht mis ühendav pingeallika + ja - klemmid. Voolu suuruse amprites saame
arvutada kui jagame pinge suuruse voltides takistusega oomides. Seega I=U/R.
Selle seaduspärasuse avastas Georg Simon Ohm ja see kannab Oomi seaduse nime. Takistuse sümbol on kreeka täht oomega (Ω).
Vaatame mismoodi on ehitatud tester?
Neid on kahte tüüpi. Analoog ja digitaaltestrid.
Mõõtmise idee on võiks olla sarnane aga räägiks siiski esialgu analoogist.
Väga sageli on seal südameks mõõteriist, mis 100 mikroA vooluga annab täishälbe ja
mille takistus on 1 kΩ. Vastavalt Ohmi seadusele on siis täishälbel mõõteosal pinge 0,1 V.
Kui tahame mõõta kõrgemaid pingeid siis peame ühendama selle mõõtemoodulile ahelasse järjestikuse takisti.
Kui see järjestikune takisti on nt 9 kΩ siis on kogutakistus 10 kΩ ja 100 mikroA vool tekkib 1 V puhul.
99 kΩ ja 1 kΩ lubavad mõõta juba 10 V. JNE.
Kui tahame mõõta voolu ja ühendame selle mõõtemooduli vooluahelasse siis saame täisnäidu 0,1 mA. Suurema voolu
mõõtmiseks tuleb lasta osa voolu mõõtemooduli kõrvalt mööda. Paneme rööbiti riistaga ühe takisti.
Selline möödajuhtiv takisti kannab nime šunt.
Kui see šunt oleks ka 1 kΩ siis läheks pool voolu läbi mõõteriista ja teine pool läbi šundi.
Mõõdetav voolutugevus oleks siis 0,2 mA.
Kui šundi ja mõõteriista kogutakistus oleks 100 oomi vastaks
täishälbele 1 mA.
I=U/R on ju 0,1V / 100 = 0,001 A.
Kogutakistus 0,1 oom tekitaks 0,1 V pingelangu 1 A voolu korral.
0,01 takistus sobiks juba 10 A mõõtmiseks.
Üks praktiline hoiatus. Tundmatu pinge mõõtmist oleks mõistlik alustada mõõteriista kõrgemate pingetega.
Kui osuti paiskub maksimumi juurde tuleks ühendus kohe katkestada. Vast siis meil säilib mõõteriist.
Kurb kogemus räägib kuidas saada lahti digivoltmeetrist.
Mõõtes pinget trafode ja teiste suurte induktiivsuste pealt on ohtlik ühendada pinge mõõteriist ja siis tekitada katkestus.
Miks? Induktiivsusel on omadus püüda säilitada voolu läbi mähise. Kui vool katkeb võib trafo mähise otstele
tekkida vägagi kõrge lühiajaline pinge. Minu digitestrile piisas sellest töötamise igaveseks lõpetamiseks.
Kui kahtlete, proovige.
Katsume nüüd ampermeetriga mõõta voolu. Lülitame testri voolu mõõtmise (A) režiimi. Valime voolutugevuseks 10 A.
Ühendame juhtmed pingeallikaga.
Mis siis juhtub? Mõõteriista 0,01 takistitile rakendub 16,2 V. Ahelas peaks tekkima vool I = 16,2 /0,01 A. = 1620 A
Trafost saadav võimsus peab siis olema 16,2 V* 1620A = 26244 W.
Õnneks ei suuda see väike trafo sellist voolu tekitada. Aga vool on piisav selleks et võiksime öelda: meil OLI hea mõõteriist.
AMPERMEETRIT TOHIB LÜLITADA AINULT JÄRJESTIKKU KOORMUSTAKISTUSEGA.
Milline peaks olema see vajalik koormustakisti?
Küsime parem kui suurt võimsust võiks selline trafo lubada. Või mis mõttes lubada?
Trafo võimsus on üldjoontes määratud tema südamiku mõõtmetega.
Südamiku ristlõike pindala ruutsentimeetrites peaks olema umbes võrdne ruutjuurega võimsusest vattides.
Näiteks 2x3 cm südamik lubaks trafo koormuseks kuskil 40 W .
Natuke suurem ristlõige ei tee paha.
Samas kui trafost katsuda võtta suuremat võimsust siis südamik
küllastub ja väljundpinge langeb.
40 W ja 16,2 V vastaks voolule ca 2,5 A. Selline oleks vool kui meil oleks koormuseks kasutada takisti
R= U/I 16,2 V / 2,5 A = 6,48 oomi. Lihtne. Ainult et sellel takistil hakkab eralduma 40 W. Nagu lamp laes.
Vast on siiski lihtsam võtta üks 12 V autolamp ja panna ta trafo klemmidele.
Helendab natuke rohkem kui tavaliselt autol. Aga vast ta mitte.
Hõõglambil on selline hea omadus et kuumenedes tema takistus kasvab, vool väheneb ja kuumenemine pidurdub.
Kui trafo ei suuda anda välja piisavat võimsust siis pinge langeb.
Mõõdame pinget. Koormatult on see väiksem kui 16,2 V.
Kui suurt voolu oleks meil aku laadimiseks vaja? Aku peale on kirjutatud midagi. Näiteks 60 Ah võib olla ka mõni muu arv.
Mida see tähendab? See on aku mahtuvus. Saame kas 60 tundi 1 A voolu või 1 tund 60 A voolu. Või 1 tundi ja 30 A.
Mida ütleb see aku laadimise kohta?
Mõistlik on valida laadimisvooluks 1/10 kuni 1/20 aku mahtuvusest. Seega 6-3 A voolu. Nii soovitatakse.
Mida väiksem on vool, seda pikem aeg kulub aku laadimiseks. Täielikuks laadimiseks.
Näites toodud juhul siis 10 või 20 tundi.
Kui trafost saadav vool on väiksem kui see 1/10 mahtuvusest, mis siis?
Ei midagi hullu, lihtsalt laadimise aeg on pikem.
Vast võiks see mõõtmine toimuda nii et koormame trafo 12 V autolambiga. Sellise 40 W kanti.
Mõõdame ära voolu ja pinge. Testri lubatud pinge olgu seatud suurem kui trafost tulev pinge.
Siis valime silla, mille lubatud vool on suurem kui arvestatud vool.
Võib kasutada silla asemel ka nelja üksikut dioodi.
Sillas on kahe dioodi + otsad ja teise kahe dioodi - otsad koos. Ühe paari vabad otsad tuleb ühendada teise paari vabade otstega. Nende vabade otste ühendused tuleb ühendada ka trafo otstega.
Dioodide pluss ja miinus otste vahel on alalispinge. Pulseerib, aga suunda ei muuda.
Kui ühendada dioodide + ja -vahele ampermeeter ja aku (pluss plussi poole) siis näeme kui suur on algne laadimisvool.
Kui see vool on suurem kui akule hea on siis tuleks lisada ahelasse järjestikku veel üks takisti või lambike.
Kui see takisti on muudetava takistusega, nn reostaat, siis saame voolu vähendada täpselt selliseks nagu vaja.
_________________________
Umbes selline riistapuu sai 40 aastat tagasi kokku pandud ja ta töötas. Aastaid. Dioodid ei põlenud.