17-12-2009, 01:08 AM
Puurimisest ja lõikamisest
Trükkplaadimaterjal, reeglina FR4, on väga abrasiivne ja seetõttu tavalised HSS (kiirlõiketeras) puurid eriti ei sobi, lähevad väga kiirelt nüriks ja tekitavad jubedaid kraesid. Sobivad volframkarbiidpuurid (nn. kõvasulampuurid). Nende hind on ca 20..40 krooni tk, tundub kallis, kuid tegelikult amatöörkasutuses need ei kulugi, halvemal juhul murduvad.
Vajalikud mõõdud amatöörile: 0.4mm läbiviikudele, 0.7mm kividele, 0.8mm takistitele, 1.0 suurematele juppidele. 1.2 ja 1.5 on kah kasuks. Murphy seaduste järgi peaks igat puuri olema min. 2tk, siis ei murdu kumbki.
Pöörded: nii palju kui torust tuleb, profiseadmetel on 0.7mm pöörded 100 000, amatööril on raske leida midagi mis teeks üle 20000. Kasutada võib tavalist lauapuurpinki või dremelit. Puurpingil on suurem stabiilsus, dremelil on aga rohkem pöördeid.
Puurimiseks ei ole vaja ette kärnida, hea oleks printida tsentrite asukoht kleeppaberile ja kleepida see PCB toorikule. Ja siis puurid otse läbi paberi. Kindlasti ei tohiks kõvasulamiga auke "üle puurida", murdumise risk on väga suur. Ülepuurimiseks oleks hea kasutada HSS puure, need on palju elastsemad.
Kui tsentreering on vilets ja vibra suur, siis võib puurisaba ümber tõmmata ppar kihti paberteipi. See ei sega momendi ülekandmist (moment on niikuinii väike) kuid lubab kõvasulampuuril natuke "mängida".
Puurimisaluseks peaks kasutama kõva papitükki. Seda tasub tihti vahetada, sest kui puur satub "vana augu" peale, võib murduda.
Peale puurimist võib plaadilt kraed maha lihvida, kuid see tekitab mikrovagusid mis takistab hiljem söövitamist. Kui on fotoresistiga kaetud plaat, siis ei saa niikuinii lihvida. Seetõttu on oluline kasutada teravaid puure, ei tekita kraesid.
Lõikamisest.
Ideaalis tuleks amatööril kasutada giljotiini - uus on hea, vanakraamiturult leiab ka vanu vene omasid. Terad peavad olema teravad ja vahepilu ei tohi olla. Katseta et lõikaks paberit.
Giljotineerimisel tuleb arvestada, et plaat "keerab" veidi, seda saab kompenseerida, tuleb plaati veidi viltu hoida.
Giljotiiniga ei saa lõigata kõveraid servi, nende tegemine on üldse keerukas. Tuleks välja puurida, murda ja lihvida teemantviiliga, teemantviili väikseid komplekte on igas tööriistapoes ja ei maksa midagi erilist.
Väga hea on omada väikest teemantkäia, see lõikab tekstoliiti nagu võid.
Klaastekstoliidi puru on väga torkiv ja ronib naha alla. Seetõttu tuleks selle sattumist kätele vältida ja kindlasti ei tohi puru plaadilt eemaldada käega pühkides.
Kasuta jooksvat vett või suruõhku.
Peale puurimist või lõikamist tuleb käed loputada ja siis pesta. Puru on väga ebameeldiv.
Trükkplaadimaterjal, reeglina FR4, on väga abrasiivne ja seetõttu tavalised HSS (kiirlõiketeras) puurid eriti ei sobi, lähevad väga kiirelt nüriks ja tekitavad jubedaid kraesid. Sobivad volframkarbiidpuurid (nn. kõvasulampuurid). Nende hind on ca 20..40 krooni tk, tundub kallis, kuid tegelikult amatöörkasutuses need ei kulugi, halvemal juhul murduvad.
Vajalikud mõõdud amatöörile: 0.4mm läbiviikudele, 0.7mm kividele, 0.8mm takistitele, 1.0 suurematele juppidele. 1.2 ja 1.5 on kah kasuks. Murphy seaduste järgi peaks igat puuri olema min. 2tk, siis ei murdu kumbki.
Pöörded: nii palju kui torust tuleb, profiseadmetel on 0.7mm pöörded 100 000, amatööril on raske leida midagi mis teeks üle 20000. Kasutada võib tavalist lauapuurpinki või dremelit. Puurpingil on suurem stabiilsus, dremelil on aga rohkem pöördeid.
Puurimiseks ei ole vaja ette kärnida, hea oleks printida tsentrite asukoht kleeppaberile ja kleepida see PCB toorikule. Ja siis puurid otse läbi paberi. Kindlasti ei tohiks kõvasulamiga auke "üle puurida", murdumise risk on väga suur. Ülepuurimiseks oleks hea kasutada HSS puure, need on palju elastsemad.
Kui tsentreering on vilets ja vibra suur, siis võib puurisaba ümber tõmmata ppar kihti paberteipi. See ei sega momendi ülekandmist (moment on niikuinii väike) kuid lubab kõvasulampuuril natuke "mängida".
Puurimisaluseks peaks kasutama kõva papitükki. Seda tasub tihti vahetada, sest kui puur satub "vana augu" peale, võib murduda.
Peale puurimist võib plaadilt kraed maha lihvida, kuid see tekitab mikrovagusid mis takistab hiljem söövitamist. Kui on fotoresistiga kaetud plaat, siis ei saa niikuinii lihvida. Seetõttu on oluline kasutada teravaid puure, ei tekita kraesid.
Lõikamisest.
Ideaalis tuleks amatööril kasutada giljotiini - uus on hea, vanakraamiturult leiab ka vanu vene omasid. Terad peavad olema teravad ja vahepilu ei tohi olla. Katseta et lõikaks paberit.
Giljotineerimisel tuleb arvestada, et plaat "keerab" veidi, seda saab kompenseerida, tuleb plaati veidi viltu hoida.
Giljotiiniga ei saa lõigata kõveraid servi, nende tegemine on üldse keerukas. Tuleks välja puurida, murda ja lihvida teemantviiliga, teemantviili väikseid komplekte on igas tööriistapoes ja ei maksa midagi erilist.
Väga hea on omada väikest teemantkäia, see lõikab tekstoliiti nagu võid.
Klaastekstoliidi puru on väga torkiv ja ronib naha alla. Seetõttu tuleks selle sattumist kätele vältida ja kindlasti ei tohi puru plaadilt eemaldada käega pühkides.
Kasuta jooksvat vett või suruõhku.
Peale puurimist või lõikamist tuleb käed loputada ja siis pesta. Puru on väga ebameeldiv.