19-04-2020, 11:26 PM
Sõsarfoorumis väide et HCl+H2O2 on tööstuses kasutatav söövituskeemia.
Ei ole.
Tööstuses levinuim söövitus on ammoniaagipõhine keemia (ammooniumvaskkloriid, googeldage Boardcare. Temperatuur ca 40 kraadi). Mingil määral ka raudkloriid ja vaskkloriid.
Seejuures rajad on kaitstud õhukese galvaanilise tinaga.
Naatriumpersulfaati kasutatakse mikrosöövituseks enne galvaanikat, teeb pinna ilusti matiks.
Enne maski tegemist kasutatakse sipelghappepõhist tekstuursöövitust, mille jäägid pestakse maha lahja soolhappega. Seejärel antitarnish, mis on kontrollitud oksiidikiht.
Ning enne kuumtina puhastatakse "antitarnish" maha vesinikperoksiidi ja väävelhappe seguga (+inhibiitorid ja katalüsaatorid jms lisandid). See on päris jube vikat, aurud on agressiivsed. Samas puhast vaske väga ei võta.
Kerged oksiidid võetakse maha lahja väävelhappe lahusega. See puhast vaske ei puutu.
Kaitsetina kiht võetakse maha lämmastikhappepõhise lahusega, mis vaske väga ei söövita.
HCl+H202 leiab kasutust stentsilite tegemisel - uushõbe ehk melhior söövitub väga kenasti sellega. Samuti õhuke alumiiniumleht.
Vesinikperoksiidi ja soolhappe koostoime seisneb selles, et hape lahustab oksiide ja puhast metalli eriti ei puutu. Ja peroksiid jällegi oksüdeerib puhast metalli.
Kodukasutuseks soovitan jätkuvalt persulfaati, see on hea rahulik aine. Soolhappega võib kopsupõletiku saada. Vesinikperoksiid seltsiks ja siis sab midagi hullemat, nt kopsuturse. Pole naljaasi !!!
Küsige julgelt.
Ei ole.
Tööstuses levinuim söövitus on ammoniaagipõhine keemia (ammooniumvaskkloriid, googeldage Boardcare. Temperatuur ca 40 kraadi). Mingil määral ka raudkloriid ja vaskkloriid.
Seejuures rajad on kaitstud õhukese galvaanilise tinaga.
Naatriumpersulfaati kasutatakse mikrosöövituseks enne galvaanikat, teeb pinna ilusti matiks.
Enne maski tegemist kasutatakse sipelghappepõhist tekstuursöövitust, mille jäägid pestakse maha lahja soolhappega. Seejärel antitarnish, mis on kontrollitud oksiidikiht.
Ning enne kuumtina puhastatakse "antitarnish" maha vesinikperoksiidi ja väävelhappe seguga (+inhibiitorid ja katalüsaatorid jms lisandid). See on päris jube vikat, aurud on agressiivsed. Samas puhast vaske väga ei võta.
Kerged oksiidid võetakse maha lahja väävelhappe lahusega. See puhast vaske ei puutu.
Kaitsetina kiht võetakse maha lämmastikhappepõhise lahusega, mis vaske väga ei söövita.
HCl+H202 leiab kasutust stentsilite tegemisel - uushõbe ehk melhior söövitub väga kenasti sellega. Samuti õhuke alumiiniumleht.
Vesinikperoksiidi ja soolhappe koostoime seisneb selles, et hape lahustab oksiide ja puhast metalli eriti ei puutu. Ja peroksiid jällegi oksüdeerib puhast metalli.
Kodukasutuseks soovitan jätkuvalt persulfaati, see on hea rahulik aine. Soolhappega võib kopsupõletiku saada. Vesinikperoksiid seltsiks ja siis sab midagi hullemat, nt kopsuturse. Pole naljaasi !!!
Küsige julgelt.