03-12-2009, 10:51 PM
Juhid/isolaatorid
Kõik ained koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest.Sellest saab kõik alguse.
Mitmetes ainetes on elektronid tihedalt aatomis koos nagu näiteks puit, klaas, plast, keraamika, vill.
Kuna nendes materjalides elektronid oluliselt ei liigu ei juhi nad ka elektrit. Neid materjale nimetatakse isolaatoriteks (dielektrikud).
Enamikes materjalides aga on võimalik elektrone liigutada (vabad elektronid). Neid materjale nimetatakse juhtideks.
Kuna elekter ongi elektronid siis saab elekter liikuda vabalt ainetes kus on küllaldaselt vabu elektrone ehk siis juhtides.
Generaator
Selleks, et elektronid liikuma hakkaks on vaja neid liikuma "suruda". Selleks oleks vaja näiteks generaatorid.
Kuna elekter juhis tekitab juhi ümber magnetvälja toimib see ka vastupidi, magnetväli tekitab juhis elektri.
See ongi generaatori ja elektrimootori tööpõhimõtte alus.
Kujutage ette veepumpa mis pumpab vett torru. Selleks, et kindel hulk veemolekule hakkaks liikuma tuleb avaldada sellele kindel
kogus survet.
8Sama juhtub ka generaatoris. Generaatori magnetväli avaldab juhis olevate vabadele elektronidele "survet" ning need hakkavad liikuma.
Väätrused
Elektri ahelas nimetatakse liikumises olevate elektronide arvu vooluks (A, amprid) ning "surve" mis surub elektrone edasi nimetatakse
pingeks (V, voldid).
1 amper on 6.24 x 10 astmes 18 elektroni sekundis. Lugege üle kui ei usu.
Ahel
Selleks, et tekiks elektriahel peab olema elektri allikas vähemalt kahe erinimelise polaarsusega.
Kuna erinimelised laengud tõmbuvad ning nagu me teame siis elektronid on negatiivse laenguga siis teevad nad nii mõndagi,
et jõuda positiivsele polaarsusele. Näiteks tekitavad elektrimootori mähises magnetvälja mis püsimagneti suhtes tõukub ming mootori
pöörlema paneb. Umbes nagu veejuga liikudes punktist A punkti B võib panna oma teel keerlema vesiveski.
Kuna liikuvatel elektronidel on jõud ("hoog" mille generaator neike andis) suudavad elektronid teha oma teel "tööd".
Näiteks peenest hõõglambi hõõgniidist end läbi pressides see nii kuumaks kütta, et see hakab helendama.
Pinge, Vool, Takistus, Võimsus
Elektronide kogus mis juhis liigub on amprid ning "surve" mis neid liigutab on pinge.
Näiteks kui laes põleb pirn mis 230 voldi juures laseb läbi 1 ampri voolu, tarbib see 230 vatti (W) energiat.
Ehk siis Pinge (V) x Vool (A) = Võimsus (W) ehk siis U x I = P
Takistus (R, mõõdetakse oomides) on tarbia võime takistada elektri liikumist.
Näiteks, kui lasta paagist vett läbi vooliku kindla survega (elektil siis pinge) ja kindlas koguses (elektril vool).
Kui nüüd panna jämedam voolik sama paagi külge ning surve (pinge) jääb samaks siis kasvab vee voolavuse kogus (vool).
Seega kui vähendada takistust kasvab sama pinge korral elektronide hulk mis juhis liiguvad ehk siis voolu tugevus.
Ei oska seda hetkel paremini seletada.
Kõigest eelnevast selgub (kuidagi ikka selgub), et Takistus ® = Pinge (U) x Vool (I)
Alalisvool ja Vahelduvvool
Patareid, akud ja muu taoline elektri allikas on püsiva polaarsusega ning omab pidevalt positiivset ja negatiivset polaarsust.
Seda nimetatakse alalisvooluks (direct current (DC)).
Vahelduvvoolu toodetakse näiteks generaatoriga kus magneti eri poolused mööduvad juhist tekitades selles elektronide "tõuke" ning
teise poolusega see järel "tõmmbe".
Vahelduvvoolu eelsis alalisvoolu ees on see, et vahelduvvoolu pinget on suhteliselt lihtne langetada või tõsta.
Kõrgepinge
Näiteks, kui generaator suudab toota võimsust 1000000 W. Siis selle võimsuse kandmiseks tarbiani on kaks võimalust.
Esiteks 1000000 Amprit ja 1 Volt. Teiseks 1 Amper ja 1000000 Volti.
1000000 Voldi edasi kandmiseks pole vaja jämedat kaablit kuna 1 Ampri juures pole elektronide kogus kaabli ristlõikes
nii suur.
1000000 Voldi juures liigub tohutu kiirusega vähe elektone millede arv on samal ajaühikul võrdne 1000000 Amprise elektronide kogusega
ning 1 Voldise "kiirusega"
Seega säästetakse suurel hulgal raha peenemat kaablit kasutades ning võimsuse kadu mis läheks soojuseks (nagu elektripirnis kus elektronid
endeid läbi pressiks)
Hetkel ei oska paremini seletada.
Parandage mind kui oskate.
Kõik ained koosnevad prootonitest, neutronitest ja elektronidest.Sellest saab kõik alguse.
Mitmetes ainetes on elektronid tihedalt aatomis koos nagu näiteks puit, klaas, plast, keraamika, vill.
Kuna nendes materjalides elektronid oluliselt ei liigu ei juhi nad ka elektrit. Neid materjale nimetatakse isolaatoriteks (dielektrikud).
Enamikes materjalides aga on võimalik elektrone liigutada (vabad elektronid). Neid materjale nimetatakse juhtideks.
Kuna elekter ongi elektronid siis saab elekter liikuda vabalt ainetes kus on küllaldaselt vabu elektrone ehk siis juhtides.
Generaator
Selleks, et elektronid liikuma hakkaks on vaja neid liikuma "suruda". Selleks oleks vaja näiteks generaatorid.
Kuna elekter juhis tekitab juhi ümber magnetvälja toimib see ka vastupidi, magnetväli tekitab juhis elektri.
See ongi generaatori ja elektrimootori tööpõhimõtte alus.
Kujutage ette veepumpa mis pumpab vett torru. Selleks, et kindel hulk veemolekule hakkaks liikuma tuleb avaldada sellele kindel
kogus survet.
8Sama juhtub ka generaatoris. Generaatori magnetväli avaldab juhis olevate vabadele elektronidele "survet" ning need hakkavad liikuma.
Väätrused
Elektri ahelas nimetatakse liikumises olevate elektronide arvu vooluks (A, amprid) ning "surve" mis surub elektrone edasi nimetatakse
pingeks (V, voldid).
1 amper on 6.24 x 10 astmes 18 elektroni sekundis. Lugege üle kui ei usu.
Ahel
Selleks, et tekiks elektriahel peab olema elektri allikas vähemalt kahe erinimelise polaarsusega.
Kuna erinimelised laengud tõmbuvad ning nagu me teame siis elektronid on negatiivse laenguga siis teevad nad nii mõndagi,
et jõuda positiivsele polaarsusele. Näiteks tekitavad elektrimootori mähises magnetvälja mis püsimagneti suhtes tõukub ming mootori
pöörlema paneb. Umbes nagu veejuga liikudes punktist A punkti B võib panna oma teel keerlema vesiveski.
Kuna liikuvatel elektronidel on jõud ("hoog" mille generaator neike andis) suudavad elektronid teha oma teel "tööd".
Näiteks peenest hõõglambi hõõgniidist end läbi pressides see nii kuumaks kütta, et see hakab helendama.
Pinge, Vool, Takistus, Võimsus
Elektronide kogus mis juhis liigub on amprid ning "surve" mis neid liigutab on pinge.
Näiteks kui laes põleb pirn mis 230 voldi juures laseb läbi 1 ampri voolu, tarbib see 230 vatti (W) energiat.
Ehk siis Pinge (V) x Vool (A) = Võimsus (W) ehk siis U x I = P
Takistus (R, mõõdetakse oomides) on tarbia võime takistada elektri liikumist.
Näiteks, kui lasta paagist vett läbi vooliku kindla survega (elektil siis pinge) ja kindlas koguses (elektril vool).
Kui nüüd panna jämedam voolik sama paagi külge ning surve (pinge) jääb samaks siis kasvab vee voolavuse kogus (vool).
Seega kui vähendada takistust kasvab sama pinge korral elektronide hulk mis juhis liiguvad ehk siis voolu tugevus.
Ei oska seda hetkel paremini seletada.
Kõigest eelnevast selgub (kuidagi ikka selgub), et Takistus ® = Pinge (U) x Vool (I)
Alalisvool ja Vahelduvvool
Patareid, akud ja muu taoline elektri allikas on püsiva polaarsusega ning omab pidevalt positiivset ja negatiivset polaarsust.
Seda nimetatakse alalisvooluks (direct current (DC)).
Vahelduvvoolu toodetakse näiteks generaatoriga kus magneti eri poolused mööduvad juhist tekitades selles elektronide "tõuke" ning
teise poolusega see järel "tõmmbe".
Vahelduvvoolu eelsis alalisvoolu ees on see, et vahelduvvoolu pinget on suhteliselt lihtne langetada või tõsta.
Kõrgepinge
Näiteks, kui generaator suudab toota võimsust 1000000 W. Siis selle võimsuse kandmiseks tarbiani on kaks võimalust.
Esiteks 1000000 Amprit ja 1 Volt. Teiseks 1 Amper ja 1000000 Volti.
1000000 Voldi edasi kandmiseks pole vaja jämedat kaablit kuna 1 Ampri juures pole elektronide kogus kaabli ristlõikes
nii suur.
1000000 Voldi juures liigub tohutu kiirusega vähe elektone millede arv on samal ajaühikul võrdne 1000000 Amprise elektronide kogusega
ning 1 Voldise "kiirusega"
Seega säästetakse suurel hulgal raha peenemat kaablit kasutades ning võimsuse kadu mis läheks soojuseks (nagu elektripirnis kus elektronid
endeid läbi pressiks)
Hetkel ei oska paremini seletada.
Parandage mind kui oskate.