09-01-2013, 10:04 PM
Vaidleks vastu, just selles see asi ju ongi, et sama asja saab teha vägagi erineval moel. Ja siinkohal need igasugused c-keele ja basic ja muud asjad just mitte kohe ei hiilga. Kui on vaja midagi suht lihtsakoelist teha, siis pole c-keel mine ta, ehk isegi mitte paha, lausa flowcodega saab teha, see on veelgi lihtsam, kui c-keel. Aga niipea, kui on vaja teha midagi kiiret ja tõsist, on nende c-keele asjadega probleemid. See 6x (täpsemalt 5,8x) ei ole mul lambist võetud, oleme teinud rohkem, kui 1 katset, sama ülesanne, üks mees teeb assembleris, teine teeb C-keeles või kolmas teeb basic-us. Ja tulemuseks on ca 6x erinevust. Tõsi küll, igal medalil on ka teine pool, kui assembleris kulub sama asja tegemiseks programeerijal ca 3 päeva, siis c-keeles saab asja ära teha 1 päevaga. Keerukamate asjade juures võib ka 6x aja kulu vahe vast olla, (ega assembleris rs232, i2c, spi, ja muude igasuguste protokollide kasutamine pole teab mis lihtne ülesanne.) C-keeles on selle jaoks n.n. librarid, ehk siis valmis toorik klotsid, anna käsk sisse ja teeb ise asja ära. Ka siin on sedasi, et kahjuks need librarid ei oska vahetevahel kõike teha, näiteks sd kaarti kasutamine selliselt, et töötaks korraga nii fat16 ja fat32, et pole vahet milles formattitud sd kaarti lugejasse lükkad, et pic loeks mõlemat samaväärselt, sellega on c-keelel probleeme, saab leida kas fat16 või fat32 librarit, aga mõlemat korraga pole. Ag ahea küll, ma kaldun arvama, et c-keel on hea neile, kes tegelikkult ei tea, ega tahagi teada, mis pic sees tegelikkult toimub ja kuidas see asi töötab. Ja veel on selline tõsiasi ka, et kahjuks on pic taktsageduste ülempiir tänapäevaste rakenduste jaoks madalavõitu, ca 40 Mhz, aga kui x6, siis ei saa hakkama ja peab kas mõne muu tootja asjaga tegema või assembleris. Ja veel kaldun ma arvama, et parim on teha segamini, nii, et c-keele sisse on pandus assembleris tehtud klotse, see annab parima tulemuse ja kompromissi, aga eeldab ka eriti hea mõlema keele tundmist.