Voolu mõõtmine

[Sidorov]

Algatuseks võiks kuskil akudega tegelevas ettevõttes ära käia ja aku seisukord (koormustest, elektrolüüdi tase ja tihedus) selgeks teha.Ei tee ka paha eelnevalt välja selgitada aku näitajate sobivus sõiduvahendile tehase poolt soovitatuga.
Ja kui palju on laadimispinge tühikäigul, pööretel, koormusega ja ilma?

[erku]

Ütleks ka sõna sekka:
Hiljuti just sai vaadatud et minu jaapanlasel on 140A sularkaitse starteri ja aku vahel.
Samas kunagi nooruses sai TH-s ikka vahel mõõdetud neid voolusi kui tuli masin sisse murega et starter ei vea ja mis võib viga olla. Stendil oli põhimõtteliselt sama asi juhtme otsas, mis tänapäeva ampertangidel, ehk lahti käiv rõngas lehtsüdamik ja ühel küljel pool ümber.
Aga; stendil oli ka fikseeruv näidik, mis näitas ära selle hetkelise käivitusel tekkiva (ms) lühisvoolu ligikaudse tulemi. Mäletamist mööda oli see sõiduautodel külma mootori jne ajal 120-170A ning külma mootoriga vedas ringi 40-80A ja soojal mootoril 25-50A vahemikus.
Seega arvan et 500.A asi sõiduautode juures väga kauge teema.
Teoreetiliselt saab käivituse hetkel tekkiv lühisvool kasvada millisekundite jooksul lõpmatusse. Aga praktiliselt ei toimu seda kunagi, sest tegemist on akutoitega.
Pliiaku on lüüdi paasil aku (vedelikaku), plaadimõõtmed on piiratud, plaatide vahel on poorsed separaatorid ja plaadid on teine-teisest siiski elektrilises mõistes üsna kaugel. Ka on tahes-tahtmata plaadid kaetud sulfiidiga (sulfadeerumine), mis takistab olenevalt aku seisukorrast ja vanusest märgatavalt voolujuhtivust.
Loomulikult saab pauku teha akut lühistades, aga süüdi pole niivõrd ülikõrge voolutugevus kuivõrd aku sees olev elektrolüüdist tulenev plahvatusohtlik gaas.

Kokkuvõttes: Pakun et mõõteriist mille mõõtepiirkond on kuni 200A ja täpisosa jääb 30-80A vahele oleks sõiduautode starterivoolu mõõtmiseks parim

Räägiks laadimisest ka väheke.
Kes mäletavad, siis vanematel autodel olid enamusel peal needsamad ampermeetrid ja miski pärast asendati need uute mudelite tulekuha voltmeetriga (vaz 05, 07) ja nüüd on järgi vaid kontrolltuli. Sest praktiliselt ei eruta kedagi kuipalju voolu läheb ja tuleb, vaid on tarvis teada milline on asja seisukord.
Toon näite: ühe akupurgi põhjas on väike sete. Sõidad autoga ja rõõmustad koledasti vaadates ampermeetrit kui hästi ikka gene akut laeb. Aga hommikul ei vea starter enam kuidagiviisi jääkülma mootorit ja siis võtad testri ja vihastad koledasti kui näed et 10,4-10,8V on 12,6-12,8V asemel akus.
Voltmeetri eelised on seega: näed koguaeg hetke seisu nii sõites kui siis kui auto seisab. (korras süsteem laeb töö ajal aku 13,65-14,2V; ideaalne on 13,8V, mille ka Bosh regulaatorid tagavad)( peale mootori seiskumist langeb eeskirjade järgi akupinge 35-45min jooksul 12,6-12,8V-ni, olenevalt konkreetse aku mudelist ja materjalist ja jääb sinna pidama; ehk see vahemik tähistab 100% täislaetud akut)
Olen ka ise mõelnud kunagi endale lihtne tester ehitada, aga sedasi et oleks voltmeeter ja kahel pool voltmeetrit kaks valgusdioodi üks punane ja teine roheline (valgusdioodid asendaksid siis ampermeetrit- punane näitaks akult voolu maha ja roheline peale suunda).