Pooljuhtide soojataluvusest
#1
Tõnu-onu mõtles siin kui soojaks saab mikroskeemi lasta. Kirjutan siia paar nuppu, kui palju kivi ja transs ikka sooja talub ja kuidas seda mõista:

* pooljuhtsiirde maksimumtemperatuurid on antud tihtipeale 125 v. 150 või isegi 175' (mõned Schottky dioodid)
* reaalselt võib transi ajada nii kuumaks, et sulab plaadi küljest lahti - st siire on üle 250 kraadi.
* piirparameeter 125 ei tähenda mitte hävimist vaid see on antud teatud muude parameetrite arvestuses - vool jms. Peale seda hakkavad siirde omadused halvenema
* kõrgel temperatuuril kasvab lekkevool, see võib viia lokaalse ülekuumenemiseni, võib tekkida voolu laviinitaoline kasv ja siire sulab kokku. See tähendab omakorda et kui vool on piiratud, kannatab pooljuht kõvemat väärkasutust
* kui jootmise ajal on siire pingevaba (no ja praktiliselt alati ongi), siis eelmist kala ei teki, ainuke oht on siirete ja ühendustraatide kokkudifundeerumises
* jootekarakteristikud antakse ropu varuga
* JFETid on väidetavalt kõige temperatuurikindlamad, isegi üle 200' on võimalik
* kõrgel temperatuuril hakkab siire kiiremini "kuluma", eluiga kukub alla tuhande tunni (ressurss kulub kiiremini)
* Arrheniuse seadus annab reeglina halvemad väljavaated, kui reaalsus. St et kui teeme arvutused selle baasil (ja reeglina on kõik töökindluse ja eluea arvutused selle baasil) siis on meil skeem tegelikult "varuga"

Panen homme lingi ühele "high-temp" elektroonikaraamatule, saab lisainfot.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne