Võimas DC mootor PWMiga
#1
Ma juhin mootoreid isetehtud mikrokontrollerlahendusega. Originaal sai veekahjustuse ja pole enam uuritav. Mootorite skeem on selline: http://no.spam.ee/~tonu/motor.pdf
Jama on selles, et need suured lüüdid hakkasid järjest õhku lendama. Mootorite plaat on 10a töötanud, seega viga on juhtimises, mitte nende skeemis.
Oskab keegi idee pakkuda, miks peaks need lüüdid kuumaks minema ja tossu välja ajama?
Infot skeemi kohta:
Tüürimise mosfetid on 50 amprised. Mootori juures olevad 5W takistid ja sealt väljuv "CAPNED" ots suunatakse hiljem sisuliselt läbi transi (10 amprit) maasse. See ots on mul õhus. Tema otstarve on tõenäoliselt pidurdada mootorit tühijooksul.
Shutdown otsad ripuvad õhus. Kuna mootor käib ringi PWMi peale, eeldan, et shutdown pole probleemiks.
Allotsas olev opvõim annab vist viitega signaali mehaanilisele pidurile. Väljund hetkel mujal lahutatud.

Mõtted:

1. PWMi kiirus ja täitetegur originaalskeemis on teadmata. Olen püüdnud eri kiirustega tüürida. 100Hz juures mähised ilgelt urisevad. Iga PWM kiiruse juures teeb mõnda häält (enne nagu ei mäleta, et oleks teinud) ja liiga kiire PWMi puhul lakkab skeem töötamast. Äkki vale PWM kiiruse juures kondekad saavad liialt vatti?
2. Vahetada kondekad suurema pinge omade vastu?
3. Kuidas arvutada parim PWM kiirus kasuteguri tõstmiseks? Ka transid kuumenevad.
4. Surnud aeg H silla transside sulgumise tagamiseks tundub skeemi järgi teostamatu olevat. Äkki visata IC2 skeemist välja? Enne ju töötas? Kuidas?
Vasta
#2
Netis sobramise tulemusena arvan, et tegemist on "RLC Low-pass filter" ning valemiks http://en.wikipedia.org/wiki/RLC_circuit järgi
"An RLC circuit can be used as a low-pass filter. The circuit configuration is shown in figure 9. The corner frequency, that is, the frequency of the 3dB point, is given by x=1/sqrt(LC)"

L on 100mH ehk 0.1H
C on 3,3mF ehk 0.0033F

Seega 1/sqrt(0.1*0.0033) = ~55Hz
Kui ma õigesti aru saan, siis antud skeem on sagedustele alla 55Hz suhteliselt "läbipaistev". Seega PWM võiks 100Hz ja üles olla?
Vabandage rumalaid küsimusi aga ma püüan teooria ka alati selgeks teha.
Texas Instrumentsi dokumendid on tihti olnud mulle silmade avajaks. Leidsin sellise asja:
http://focus.ti.com/general/docs/lit/get...2&track=no
Siit alles näen, kuidas PWMiga seda skeemi juhtima peaks. "Figure 2" on üks oluline infokild mu jaoks.
Vasta
#3
1. Shutdown tuleks kas sirgelt maasse lühistada või läbi 1kOhm takisti toitesse ühendada. Õhku rippuma jätmine suurte impulssvooludega skeemis Ei Ole Hea Mõte.
2. Kondensaatorid hakkavad mullitama suure kaovõimsuse korral. Võimalikud põhjused on vale polaarsus või liiga suure pulsatsioon (kadu ESR-i tõttu). Tuleks mõlemat kontrollida. Teisel juhul tuleb valida väikese ESR-iga kondekad.
Vasta
#4
(27-07-2010, 02:13 PM)andrei Kirjutas: 1. Shutdown tuleks kas sirgelt maasse lühistada või läbi 1kOhm takisti toitesse ühendada. Õhku rippuma jätmine suurte impulssvooludega skeemis Ei Ole Hea Mõte.
2. Kondensaatorid hakkavad mullitama suure kaovõimsuse korral. Võimalikud põhjused on vale polaarsus või liiga suure pulsatsioon (kadu ESR-i tõttu). Tuleks mõlemat kontrollida. Teisel juhul tuleb valida väikese ESR-iga kondekad.

Kuna skeem on 10a töötanud siis vale polaarsus ja valesti valitud jupid pole vist teema. Tundub, et ajan PWMi uute teadmiste valguses ossiga korda ja siis proovin uuesti. Kas 10,000uF kondekad võib 3300-ste asemele antud kontekstis panna? Leidsin, et neid mul on. Kõrgema pingega kondekad võiks pulsatsiooni suhtes ka tugevamad olla?

Tõnu
Vasta
#5
Pingeid tasub voltmeetri ja ossiga kontrollida ikka; defektsed detailid impulssahelates võivad imetabaseid (d)efekte põhjustada.

3300 on ilmselt sobiv; praktika on tõe kriteerium.

Kõrgem tööpinge ei tähenda automaatselt madalamat ESR-i, sest need kaks asja ei ole seoses. Võib aidata väiksema mahtuvusega ja keraamiliste kondensaatorite (0.1uF orienteeruvalt) paralleeli ühendamine.
Vasta
#6
vaatan ja vaatan aga.. kus on fettide vastudioodid ?
Vasta
#7
(27-07-2010, 03:43 PM)KaruTEC Kirjutas: vaatan ja vaatan aga.. kus on fettide vastudioodid ?

www.vishay.com/docs/91200/91200.pdf IRFP054 datasheet viitab, et FETide kõhus on midagi olemas.
Vasta
#8
Sisemine diood on raibe, Trr on jube pikk. See võib palju ja koledaid kalasid põhjustada. Pane väline diood
Vasta
#9
Dead time nagu pole sellel tüürkivil sisse ehitatud, äkki shutdown otsaga tehti seda originaal skeemis. Ebapiisav dead time muidu võib põhjustada küll suuri voolupiike, tänu millele lüüdid soojenevad.
Tänu mosfeti vastudioodide puudumisele on vaja pikka dead time, kuna sisemise vastudioodi Trr on pikk.
Vasta
#10
(27-07-2010, 03:36 PM)andrei Kirjutas: Kõrgem tööpinge ei tähenda automaatselt madalamat ESR-i, sest need kaks asja ei ole seoses. Võib aidata väiksema mahtuvusega ja keraamiliste kondensaatorite (0.1uF orienteeruvalt) paralleeli ühendamine.

Leidsin ühe lüütide datasheedi http://www.spctechnology.com/prodinfo/specs/TA-686.pdf
Mina loen siit välja, et lüüdi mahu suurenedes suureneb ka tema taluvus voolujamadele. See "Max ripple current" suureneb koos mahutavusega. Seega 10kuF lüüt on ehk parem. Ka pinge suurenedes suureneb voolu taluvus sama mahutavuse juures.

http://www.farnell.com/datasheets/319799.pdf lk 18 annab ka "ripple current" koefitsendid eri sageduste juures.

Selle info abil saan mõndagi turvalisemaks ajada.

EDIT: http://www.farnell.com/datasheets/31825.pdf ka väga hariv
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne