Füüsika [elekter]

[spirit]

Takistiga saan ainult tarbitud voolu võimsuse teada, aga mitte generaatori väljund võimsuse. 0,3W pirn hakkab selle genekaga põlema 1,2W pirn hakkab ka põlema, aga kas 4W pirn hakkab normaalselt põlema ?

Ise ka saad aru, mis sellega öelda tahad ?

ning selline asi ka veel, et suurema koormuse korral on genekat raskem ringi ajada... ehk siis tööd(energiat) kulub rohkem

[alarmiin]

Takistiga saan ainult tarbitud voolu võimsuse teada, aga mitte generaatori väljund võimsuse. 0,3W pirn hakkab selle genekaga põlema 1,2W pirn hakkab ka põlema, aga kas 4W pirn hakkab normaalselt põlema ?

Ise ka saad aru, mis sellega öelda tahad ?

ning selline asi ka veel, et suurema koormuse korral on genekat raskem ringi ajada... ehk siis tööd(energiat) kulub rohkem

See mis seda genekat ringi hakkab ajama on mitu korda võimsam, kui ma seda käsitsi keerutan pastakaga. Mind huvitab, et kui võimast voolu see generaator mingitel pööretel välja annab.

Kogu energia võimsust saab mõõta vattides (tähis W), ehk võimsus, mille puhul tehakse ühes sekundis tööd 1 J (Džaul).

Generaatori võimsus on võrdne tarbija võimsuse ja generaatori võimsuskao summaga.

Kui suur on selle generaatori võimsuskadu ilma tarbiata ? ja kuidas seda mõõta ?
Sest mittetootlikku elektrienergia kulu toiteallikas nimetatakse võimsuskaoks

[qwerty009]

Võimsuskadu = genekasse sisseantud võimsus (antud juhul pastakaga keerutamine) - väljundvõimsus (mingi tarbija koormus).
Kui viimast on suhteliselt lihtne mõõta, siis esimest suhteliselt keeruline. Võid panna mingi mootori seda genekat ringi ajama ning vaadata palju mootor ise tarbib, kuid siin tuleb arvesse võtta ka mootori kasutegur ning ülekandesse jäävad kaod. Võimsuskao all pead teisisõnu silmas Geneka kasutegrit ikka?

Ja kui sind huvitab kui suurt voolu genekas mingitel pööretel annab, siis ühenda sinna mingi mootor taha mis teeb kindla arvu pöördeid minutis (+jaksab seda genekat probleemideta keerutada) ning mõõda. Kui väljund ampermeetriga tuimalt lühisesse lasta, siis vool võib antud juhul isegi kõige suurem olla, kuid potensiaalne väljundvõimsus kindlasti mitte, kuna sel juhul hajub võimsus mähistel jne.

[alarmiin]

Just,just seda mähistesse hajuvat mittetarbitavat voolu ma tahaksingi teada saada.

Keerutada võib seda ketast tuul, vesi, mehaaniline jõud, mille võimsus on nagunii väga suhteline, aga antud generaatori magnetketta ja mähiste toodetud elektromotoorjõud peaks olema ju kindel.

Näiteks ketas pöörleb 120 P/min. Siis kuidas ma saan teada selle toiteallika võimsuse ?

Ja kui sind huvitab kui suurt voolu genekas mingitel pööretel annab, siis ühenda sinna mingi mootor taha mis teeb kindla arvu pöördeid minutis (+jaksab seda genekat probleemideta keerutada) ning mõõda.

Ja kuidas, millega ja kus kohast ma siis mõõdan ?

[alarmiin]

Kas selline mõõtmine on õige?

1.Takistuse mõõtmine 13,9 ohm
https://picasaweb.google.com/1alarmiin/D...5885548370
See on tavalise katkise säästulambi hõõgniidi takistus, mille teine hõõgniit on katki.
https://picasaweb.google.com/1alarmiin/D...9981074898 - säästulambi andmed ja muideks see hõõgniit andis lambi sees kollakat valgust, kui genekat ringi keerutasin.

Juhtmetel on testril ka oma takistus 0,7 ohms.

13,9-0,7=13,2 ohms

2. Pinge mõõtmine koos takistusega . 7,5 ... 9,04 V
https://picasaweb.google.com/1alarmiin/D...9645796290
https://picasaweb.google.com/1alarmiin/D...5190652802

3. Vattide (tähis W) arvutamine. Volt ruudus jagatud takistus.
7,5 ruudus = 56,25
56,25 : 13,2 = 4,26 W

[qwerty009]

Ma kipun arvama, et seal ei ole teps mitte hõõgniit sees ;) Aga muidu nii ta on jah.
Geneka väljundvõimsus on kõige suurem just õige koormuse juures. Kui koormus on liiga suur (ala takisti liiga väike), siis kukub ka väljundvõimsus. Ning kui takisti on liiga suure väärtusega, siis ei kasutata resurssi täiel määral ära niiöelda. Optimaalse takistuse leiab aga katse eksitus meetodil, kuna see on kodukootud asi.
Kõige lihtsam oleks väljundvõimsust mõõta nii:

+


Antud wattmeter näitab reaalajas voolu, pinget, võimsust ning lisaks max voolu, max võimsust jne. Ning reostaadiga saab sujuvalt takistust muuta (koormust).

[alarmiin]

Jah, päris tavaline hõõgniit, nagu hõõglambil ei ole. Vaatasin just targast raamatust, et on volframist bispiraal elektrood, mis on kaetud baariumoksiidi kihiga. Teed lambi katki, siis aga paistab ta välja, nagu tavaline hõõglambi hõõgniit kahe traadi vahel.

Vähemalt tean, et sellest genekast võtab 4 W võimsust välja, kui vaja.

Kas vatte saab sedasi liita, et kui teen selle magnetketta teisele poole samasuguse mähiste hoidja, mis annab samamoodi 4 W võimsust välja, et siis on 8 W kokku.