Lühiskaitse toiteplokile
#11
Võimsatel FET-idel polegi lineaarset rezhiimi, kõik karakteristikad on tugevalt mittelineaarsed. Vaata andmelehte.

Iseenesest pole tal mingit vahet, millises tööpunktis tal võimsus peal hajub.

Audiopuristid ütlevad mittelineaarsuse negatiivse tagasisidega kompenseerimise kohta pahasti - küllap siit on see pärit. Jah, kõige õigem tee ülilineaarse helisagedusvõimendi tegemiseks on alustada lineaarsete komponentide ja astmetega. Praktikas on kiire FET'i ja kiirete superbeeta bipolaaridega tehtud võimendusastmes tagasiside kogu helisagedusribas nii sügav, et mittelineaarsus tuleb välja üsna nullilähedane. Ahjah, analooghelisagedusvõimendid on nagunii läbitud etapp.
Vasta
#12
Minu arvates ei tohiks laboritoitekal lühisekaitset kui sellist üldse olla, või siis peaks see olema realiseeritud lihtsalt lisavõimaluse ja monitorina. Miks ?
Laboritoitekal peab olema pingepiiraja ja voolupiiraja. Ehk siis, peab töötama pinge- või vooluallikana. Paneme nt. 5V ja 5A, siis see tähendab et kui koormustakisti on väike, on pinge nt 1V ja vool 5A, kui on suur siis nt 5V ja 1A.
Vooluallika rezhiimis saab töötada iga lineaarregulaator, tuleb lihtsalt võtta tagasiside voolushundilt.
Lühist kui sellist voolutagasiside korral tekkida ei saagi.

Soovitan ka ära unustada toiteka reguleerimise kontrolleriga, kuna analooglahendused on kiiremad ja dünaamilisemad. Kontrollerit või kasutada analoogsettingute juhtimiseks või monitoorimiseks, kuid tagasiside peaks olema teostatud analoogis.
Vasta
#13
Ma ei taha enam ammu voolupiirajata toiteplokki kasutada. Hirmus tüütu on nuppu tallata, et jälle käima läheks. Ei pea tingimata lühis olema - suurema lüüdi laadimisvool lööb edukalt kaitse peale, vaatamata sellele, et näiteks 5A toiteka järele 2A tarbija ühendada.
Kuumenemine voolustabilisaatori režiimis pole probleem, sest kõikvõimalikes mõõtudes ventikaid vedeleb igal pool (poolpiduseid arvuteid ja nende toitekaid jms kontoritehnikat visatakse ju kastitäite viisi minema - aja ainult auto ette). Kui kohe üldse ei viitsi skeemi aretada, siis võib mõnest ATX toitekast leida ventika kiiruse regulaatori plaadikese koos termistoriga. Ainult kinnitamise ja juhtmete vedamise vaev. Jahutusprobleemide vastu see küll täit kaitset ei anna.
Viimased 15 aasta jooksul tehtud tõsisemad toiteplokid sisaldavad mul 2 x NE555 (1 x NE556) baasil skeemijuppi (neid lihtsalt kõikvõimalike plaatide pealt kohe võtta, maitseasi, mis kivi keegi kasutab). Algul pannakse ventilaator käima ja kui miskipärast sellest ei peaks piisama (tolm, ventikas hakkab ära väsima jne), siis võetakse toide maha. Jahtub mõned sekundid ja hakkab jälle tööle.
Üks selline toitekas on kümmekond aastat peaaegu iga päev vett ja vilet saanud. Ei ole seni isegi kaitset pidanud vahetama ja üleelatud lühiseid ei jõua kokku lugedagi.
LM317-ga on muidugi kehvavõitu voolupiiramist teostada.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne