Jaapani tuumajaamast
#1
Tänases "Ringvaates" räägiti Jaapani tuumajammast. Saatejuht (Reikop) üritas ise selgitada vastust oma küsimusele, mida kiirgus ikkagi molekulidele teeb nii (ligikaudne tsitaat): "(radioaktiivne-)kiirgus on nii madala sagedusega et tungib molekulide vahele ja lükkab nad laiali." ! Vot nii !!!
Vägisi meenub üks anekdoot aine ehituse õpetamisest ...
Vasta
#2
Hea oleks vähe adekvaatsemat infot saada selle supi kohta.
Eesti lehtedes karjutakse ainult viimsetpäeva..
Vasta
#3
Teema on tegelikult rohkem kui päevakohane, kuid paraku ei ole lekitatud välja siseinfot tuumajaamadest kohapeal eriti palju ja kõik mis üldsusele kuvatud, on vaid pealiskaudne jutt, mõistagi ei taheta rahvast paanikasse ajada aga kas see on just õige samm, peita pea liivalla...
Mäletan selgelt väikese poiskesena seda sündmust: http://et.wikipedia.org/wiki/T%C5%A1orno...katastroof
Avalikkust teavitati alles nädala möödumisel siseriiklikult, mis tegelikult oli juhtunud, välisnaabrid said toimunust varem teada, eks sateliite ja muid õhusonde tiirels siis ka juba piisavalt Maa atmusfääris, mis pilti tegid ja infot edastasid.
Jaapani tragöödia puhul ilmselt sellist laiaulatuslikku hävingut ei saa tekkida aga mingit keskkonna kahju põhjustab ometi iga selline tuumaelektijaamaga seotud suurrike, mida ei suudeta kontrollida ja kui peaks veel tulema uus maavärin, mis siis saab...
Vasta
#4
(15-03-2011, 10:08 AM)KaruTEC Kirjutas: Hea oleks vähe adekvaatsemat infot saada selle supi kohta.
Eesti lehtedes karjutakse ainult viimsetpäeva..

http://www.novaator.ee/ET/energia/kriis_...lt_toimub/
Vasta
#5
Ma olen kuulnud et reaktorite all on saht, kuhu häda korral kogu supp lastakse. Ja betoon peale. Kas see ei ole võimalik või ei ole japsidel sellist avariisolgiämbrit ?

Võrdlus Tsernoboliga on ikkagi kohatu, sest Tsernobolis võiks 99% ohvritest panna idiootse juhtkonna arvele - kümned ja sajad mehed ohverdasid ennast (sõna otseses mõttes !) ja tegid oma esialgsete avariitöödega asja hoopis hullemaks.

Kirjutavad, et jaamas on praegu 50 inimest kes üritavad reaktorit stabiliseerida. Kangelased selle sõna kõige otsesemas tähenduses, loodame et pääsevad elu ja tervisega..
Vasta
#6
(15-03-2011, 09:52 PM)KaruTEC Kirjutas: Võrdlus Tsernoboliga on ikkagi kohatu,...

Kirjutavad, et jaamas on praegu 50 inimest ... Kangelased ... loodame et pääsevad elu ja tervisega..
Mnjah. Ma olen elektroonik mitte reaktori spets. Lugesin juhuslikult ühe meie akadeemiku juttu et jaam oligi vana ( mis on õige) ja et keegi ei imestaks kui nii vana Sapakas enam ei töötaks. Jällegi õige aga sapakas pole eriti ohtlik ka. Tuumajaam on. Kuniks reaktori kest terve, on lootust. Ma ka ei tea, kuhu jahutav merevesi (ja boorilahus) edasi läheb. Kui põhjavette/ookeani, siis saame seda kindlasti tunda.
Betoon kaitseb küll aga kütus jääb ju alles ja reaktsioon kestma. On nii? Ehk siis ca 100 a peab sellest kohast eemale hoidma.
Kas polnud nii, et Ukrainas läks ka reaktori kest katki ja kogu sodi lendas laiali? Tseesiumi 137 jooni oli igatahes ka lähedal asuvate linnade tänavatolmus (töökaaslane tõi, mõõtsin, oli täiesti olemas). Mingid segased jutud Cs137 levikust käisid ka nüüd aga tundub, et keegi midagi täpsemat ei tea/räägi.
Jaama töötajad ehk kohe ei sure aga vanuserekordit ka kindlasti ei püstita. Kiirgus on salakaval asi, koguneb organismi ja mõjud avalduvad (madala radiatsiooni puhul) alles aastate pärast. Ja siis on juba raske algpõhjust selgeks teha.
Kuskil mainiti, et too õnnetu jaam oleks pidanud olema juba suletud. Sulegmise ja kahjutustamise vahele mahub kindlasti mingi arvestatav aeg aga kas pole nii, et ka Tõusva Päikese maal on vaid inimesed, kes ajuti teevad rumalusi ? Ja kui karistus juhtub maavärina näol kohe tulema, on asi paha.
Loomulikult ei saa sellist katastroofi päeva täpsusega ette ennustada aga... oli teada, et ta on õhus rippumas ja seda juba pikemat aega.

/Targutamise lõpp Smile

PS. Kas teeme nüüd, nagu Akadeemik soovitas ja kasutame juhust ning ostame oma tuumajaama ära?
Vasta
#7
Kui seal reaktoris tõesti sulanud tsirkooni, uraan ja plutoonium supp podiseb, siis pole ilmselt muud teha võimalik kui jäädagi seda jahutama ja loota, et "anum" vastu peab.
Vägagi täpne ülevaade reaktorite ehitusest ja hetkesisust on näha:
http://en.wikipedia.org/wiki/Fukushima_I..._accidents
Vasta
#8
Kohapealne info Jaapanist ütleb, et kodanikud on ikka enam kui mures. Kindlasti oma osa on ka mõne aja tagustel jaama haldava TEPCO-ga seotud skandaalidel.

(15-03-2011, 09:52 PM)KaruTEC Kirjutas: Ma olen kuulnud et reaktorite all on saht, kuhu häda korral kogu supp lastakse. Ja betoon peale. Kas see ei ole võimalik või ei ole japsidel sellist avariisolgiämbrit ?

Minu teada ei ole reaktoritel sellist häda-auku, kuhu jama peita.

Aga oletame, et on.

Nimelt reaktorikomplekti allalaskmisel kas kohe või mõne aja pärast kaob jahutusvedelik. Jahutusvedelik töötab ühtlasi ka neutronite aeglustina ja sellega tekib superkriitilisuse oht. Kui pole betooni jõudnud peale kallata või betoonuksega peale sõita (tõenäoliselt ei ole), siis superkriitilisuse saavutamise hetkel lendab kogu sodi, mis pidi alla auku minema, hoopis üles laiali.

Ilma jahutusvedelikuta tuumkütuse mass jääb jääklagunemise tõttu sooja tootma. Kui kõik on hästi, siis umbes 7% originaalvõimsusest (Jaapanis umbes 60MW), kui aga miskipärast on tuumkütus ühte auku koondunud ja tõenäoliselt on, sest uraan on kõikidest teistest metallidest raskem ja sulametalli segus koguneb põhja, siis on podisemine vähe võimsam. Kuum sulametall paratamatult varem või hiljem jõuab kivimiteni ja siis hakkab see segu gaase eritama (radioaktiivseid), kusjuures mingit võimalust seda protsessi pidurdada ei ole. Nii et tulemuseks on üks radioaktiivne gaasimaardla, isetehtud ja kaant peale panna ka ei saa, sest üsna kiiresti gaasisurve tõusmisel läheb kaan kummi ja lendab minema ka.

Üldiselt on kohustus tuumkütus lõpuks ikkagi kontrollitud tingimustega tuumahoidlasse paigutada ja sellisest kontrollimatust solgiämbrist on kindlasti seda raskem kätte saada kui maa peal olevast reaktorist, kus vähemalt jahutus töötab ja ligipääs on normaalne. Kusjuures, kes see ütleb, et see solgiämber pole lekkinud ja kuuma radioaktiivset jama kuskile põhjavette või mujalegi lasknud - võib minna nii, et algselt planeeritud 50m x 50m augu asemel tuleb kaevata 5km x 500m tunnel.

Lõpuks, vaevalt et sellise põrgukatla läheduses keegi nõus elama on. Kuna Jaapanis on maa enam kui hinnas, siis tõenäoliselt selle 20-km raadiuse elamiskõlbulikkuse säilitamise nimel tehakse ikka plats korrektselt puhtaks kui et lastakse raisku minna.
Vasta
#9
See kinnitab siis minu kahtlust, et "solgiauk" on rohkem rahvale rahustuseks pakutud illustratsioon ?
Ega jah, 60MW solgiämbri põhjas eriti jätkusuutlik ei ole. Või vastupidi, vägagi suutlik pada..
Vasta
#10
Jäägem siiski oma eriala juurde, kui igaüks meist hakkab ennast tuumafüüsikuks pidama, siis langeb see asi Delfi kommentaaride tasemele varsti Smile
[Pilt: clipboard_upped.png]
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne