Andurist AC lugemine

[martinr112]

Sõbrad, ainus asi mida vaja on, on vool

Vool ja energia tarbimine ei pruugi olla omavahelises seoses. Pane näiteks vooluvõrku kondekas ning mõõda selle voolu ja tarbimist.

[madis]

Tehnikal on jah see omadus et lihtsustamine on tore aga ega see füüsikat ei huvita

Küsimus: kuidas ahelaid ümber lülitab ?

Kui tuulegenekast ei jätku siis mis juhtub ? Lülitatakse elektripliit kontaktoriga suurde võrku ?
Kui tuulegene toodab rohkem kui tarvis, siis mis saab ? Antakse osa pingest võrku tagasi ? Kuidas ?

See on keerulisem kui tundub, PALJU keerulisem.

[A.R.]

On kohe mitu parteid.
Ühed saavad voolu.
Teised tegelevad pingega.
Kolmandad kasutavad energiat.
Tundub et kuskil üle 100 aasta on suudetud seda liitmist ja jagamist teha.
Kuidas see siis nüüd äkki nii ilmvõimatu on?
Kunagi oli TVs isegi film sellest kuidas Ahja jõe hüdrojaama võrguga sünkrooni aeti. Käsitsi.

Sellest voolutrafost?
Miks ta väljund nii madal on?
Vast oleks lihtsam tegutseda kui keerdude suhe suurem oleks?

Nüüd selle mõõtmise koha pealt.
Kas ei annaks lähtuda otse vahelduvvoolu pinge definitsioonist?
so on sama, mis sama energiaga alalisvoolul. Umbes nii vist oli.
Meenub, et näiteks Jaapanlaste kromatograafil on komplektis termopea,
mis mõõtis väikeseid termomuutusi. Suht keeruline, aga töötas.
Kui tahame juuksekarva neljaks jagada siis võib nii teha.

Otsustada selle üle mis ja kuidas jagada võib ju ka digitaalselt:

lülita();
if( I>i1) lülita_A();
else
if (I<i2) lülita_B();

See on selline releearvuti ülesanne.

Suurema tahtmise korral võib ka mõõta (voolu, pinget, faasi)
hetkväärtusi ja integreerida.
Puht lülitamisega saab skaalat muuta, tuleb täpsem.
Ei ole ülesaamatu ülesanne.

[W@ldur]

Nõnna, selgitasin natuke tagamaid ja milles on tuum, räägin ära.

Praegune lahendus töötab selliselt (kuidas tehniliselt on lahendatud, täpselt ei tea, aga toimib):
On generaator, EE võrk ja tarbiv kodumaja.
Kõik on ühenduses ja tagasimüük toimub.
Eesmärk on püüda kinni osa võrku tagasimüüdavast rammust.
Ja huviline soovib, et kui võrku tagasi liigub lausa 6+ A rohkem voolu kui majapidamine ise tarbib, lülitatakse genekale taha veel suure veeboileri 1kW küttekehad.
Ehk et mitte ei klõpsita majapidamist siia-sinna, mis oleks olnud probleemne ja valus.
Kui genekas uhab parajalt ja majapidamine on rahulik, siis ülejäägiga püütakse kütta katelt.
1kW pulkade sisse-välja lülitamine pole vast ei kahjulik üheski astmes.
Kas vee soojendamine kui selline ära tasub, on teine asi, aga sellega peab huviline ise toime tulema.
Seega, loodan, et nüüd on pilt selgem ja probleemi olemus veidi piiritletum.

Mõõta tuleb kahes kohas: palju tarbib majapidamine ning kui palju generaatorist välja tõmmakse.
Sest on ju loogiline, et kui majapidamine võtab 10A, ning genekat on võimalik mingil ajahetkel koormata 20A'ga, läheb 10A otse võrku. Aga selle asemel paneme hoopis 1kW küttekeha "majapidamise" ahelasse juurde, ja tänu sellele jääb 5A tarbimine oma kätesse, mitte ei liigu võrku, kust seda saakls pärast kallimalt tagasi osta sama asja tegemiseks muul ajal.
Ja küttekehade sisse-välja lülitamine ei olegi muud kui korraliku kontaktoriga lülitamine (mõistlikud ajalised viited sissearvatud muidugi).

Nii, et vaja on mõõta reaalselt 0 kuni 20A, aga ühes mõõteahelas võib vool kasvada siiski kuni 80A'ni.
Kui kasutada pädeva tulemuse saamiseks viisakalt RMS kive, siis väljundpinget lugeda õnnestub (andurile lisakeerde õnnestub reso kasvatamiseks siiski teha ), aga kuidas teha sisendpingele korrektne pingepiirik/-jagur?
Kui võtta anduri väljundi koefitsendiks 100mV/A, siis 20A peal on see 2V.
Keskmise kivi sisend oli 1V, seega juba vajaliku skaala jaoks peab selle põhimõtteliselt pooleks tegema.
80A puhul on see juba 8V, mis tapaks kivi ära ja poolitatuna endiselt 4V on liiga suur.
1:7 (kindlam ehk 1:8...1:10) jagur ehk päästaks, aga siis läheb 0...20A piirkond väga uduseks.
Kuidas saab säilitada, et 0...1V tuleb kivisse ilma erilise nudimiseta ja kõik mis üle selle hakkab ronima, lihtsalt surutakse alla 1 peale ja lihtsalt kontroller ei peagi teadma, milline väärtus on 20st kui palju suurem?

Ette tänades,


Heldur


//PS!

Mi puutub voolureleedesse, siis pahatihti on 2-5A lülituspiirkonna sättimise hind see, et max vool on 10-16A. Aga mul on võimalik, et lülituspiirkond on küll väike, aga reaalne läbivvool on kordades suurem.
Seega kahjuks ei sobi.

[A.R.]

Aga kui:
Lased selle 8V või mis ta on läbi takisti ja zeneri.
Paras zener, et sisendit ei põletaks.

Nüüd sealt pealt mikro skaneerib, nt 10kHz, sisendsignaali:
null, natuke tõusu, horisontaalne osa, langus, teine poolperiood vaikust ja kordub. Selle max osa pikkuse saab suht lihtsalt kätte.

Tõusu ja horisondi ajalised suhted on seotud voolu suurusega.
Kui on väga tobe mõte siis anna teada et miks ei sobi.

[W@ldur]

Kas RMS to DC kasutamine ei ole kuidagi vajalik või õigustatud? Tundub, et see justkui teeks, mida kindlasti on vaja teha.
Esimene mõte oleks, et just selle sisendisse jääks kuni 1V.
Kuidas saaks selle ära limittida?

[felch]

Mis oleks kui teha autoranging sisend nagu testril ? Alustad suuremast piirkonnast ja näidu vähesuse korral lülitad järjest pingejaguri maha minevaid takisteid maast lahti (teed sisendidt tundlikumaks)?
Kulud: transid ja takistid + jupp koodi.
Võiks toimida... Kunagi katsetasin sarnast asja aga jäi pooleli - huvi kadus enne.

PS. Kasutasin LTC16xxx juhitava võimendusega kive: http://parsek.yf.ttu.ee/~felc/mootja.png

[A.R.]

Mis oleks kui teha autoranging sisend nagu testril ?

Soovitaks lisaks ülevalt alla tulekule panna sinna sisendi peale ka zeener(id).
Mul on ilus mälestus 2500 kroonisest testrist, mis oli väga hea riist niikaua kui ükskord LATRi pinge särtsatas.

Kas seda pingete mõõtmist (koos zeneriga) ei anna teha nt
PICi erinevate AD-de pealt?

Sina, felch, tead peast, ma ei hakka otsimagi, kui suure sageduseda võib PICi muundaja punkte mõõta. Arutlen ikka selle 50 Hz perioodi skaneerimise üle.

[W@ldur]

Kas AC piiramine RMS-converteri sisendis on realiseerimatu?
Kõrgema range mõõtmine pole vajalik, seega piisaks, kui 20A pealt annab sisuliselt tulemuse 20+ ja jääbki nii.
Takistuslik pingejagur on realiseeritav ja kasutatav? Ainus halb on see, et kui töötab, siis madalas piirkonnas on üsna halb reso. Aga õnneks ei saa üle minna.
Kui saaks mingist piirist lihtsalt nivoo mingile tipptasemele jätta, oleks parim.
Opakaid väga ei tahakski panna... liiga laialivalguvaks võib minna. Konverter tundub justkui õiglane töötegija olema küll.

[A.R.]

Kui saaks mingist piirist lihtsalt nivoo mingile tipptasemele jätta, oleks parim.

Aga kas siis järjestikune takisti mõõtepunkti ja sisendiga rööpi zeener täpselt seda ei tee?
Ühe poole lõikab NULLI juurest ära ja teine pool tõuseb niikaua kuni zeener avaneb.

Kunagi oli vaja garaaži tuulutuse kella.
220-lt takisti, teise otsa vastu maad zeener. Sealt peal olid 50 Hz pulsid, läksid lugejasse.
Samast läks diood lüüdile, alaldas pulsid ja toitis loendajaid.
Lõpus oli üks transistor, mis lülitas 220 V releed.
Vajutad nuppu, vent 10 min töötab, jääb vait.