Küsimus töömahu/kulu kohta

[redart]

Leidsin sahtlist ühtteist ja panin eel-eel-esmase prototüübi kokku. Arduino maailmas on ikka kõik jube lihtne, võrreldes kunagise PIC-i otsas piinlemisega  Huvitav miks ma selle Arduino mitu aastat tagasi sahtlisse panin ilma pakenditki avamata?
Järeldused loomkatsetest:
- Stepperi voolu järgi saab tõepoolest koormust otsustada. Vool suureneb üle 2x võrreldes tühijooksuga, enne kui stallima hakkab. 
- Stepperi voolutarve sõltub ringiajamise kiirusest pöördvõrdeliselt, kui olla optimaalsest kiirusest allpool. Ilmselt seletatav sellega, et võll ei liigu tegelikult ühtlaselt vaid pidurdub iga sammu vahel ja peab uuesti hakkama inertsi ületama.
Järeldused googeldamisest: bluetoothiga asjad nii libedalt ei lähe, seal tuleb üle seriali ise suhtlusprotokolli hakata implementeerima. Päris 80-ndad..

[A.R.]

kunagise PIC-i otsas piinlemisega

Mis mured seal PICi juures siis piinasid?
Valid mis soovidega sobib ja kasutad.
Laadid boodi ja kirjutad C-st otse üle USB mida tahad.
 
Arduinot annab samuti kasutada aga ta on ju ise meeletu kolakas.
Rohkem väikelaste LEGO-oks mõeldud.

Huviav oleks Galileo käima saada. Jälle natuke teismoodi asi.

[redart]

Mis mured seal PICi juures siis piinasid?
Valid mis soovidega sobib ja kasutad.
Laadid boodi ja kirjutad C-st otse üle USB mida tahad.
 
Arduinot annab samuti kasutada aga ta on ju ise meeletu kolakas.
Rohkem väikelaste LEGO-oks mõeldud.

Huviav oleks Galileo käima saada. Jälle natuke teismoodi asi.

Valikud teevadki alustamise keeruliseks. Kõigepealt pead valima IDE, neid on mitu. Siis selle käima saama. Siis kivi tutvustuse läbi lugema, et aru saama mis fuse bitid sa pead maha kirjutama. Interneti näited ajavad ka kohati segadusse, kuna alati ei ole aru saada kumma levinud toolchaini kohta nad parasjagu käivad ja fuse bittide kirjutamine on kummalgi erinev. Siis pead breadboardil kõik õigesti tegema ja programmeri ka käima saama. Siis su kood ei kompileeru. Siis kompileerub, aga ei käi. Siis tekivad pagingu probleemid, kuna kompilaator ei suuda kivi sisemistest piirangutest üle saada ja sa pead hakkama oma koodi muutma, ise teadmata mida ja miks, seni kuni see lõpuks kivisse mahub. Funktsioonid unusta ära, kirjutad spagettit, muidu kivisse ei lähe. Siis pusid ise display librat teha. Siis teed key debounce'i. Jne. See kõik on tehtav, aga tüütu. Võttis ikka päris mitu õhtut, et luua keskkond kus sai probleemi ennast lahendama hakata. See oli päris mitu aastat tagasi, võibolla täna on elu lihtsam.

Võrrelduna Arduinoga, mille tõstsin lauale, panin display+keyboard shieldi külge, installisin IDE, otsisin vajalikud librad, ja tunniga sai hakata probleemi endaga tegelema.
Arduino ei pea olema suur, igasugu pico boardid on paar x paar cm. Aga mugav on ta just prototüüpimise jaoks, lõpplahendus võib ju olla midagi hoopis muud kui just arduino plaat.