Töölaua tööriistade värskendamine
#11
Tõmbame siis sellel tegemisele joone alla:

a) ekraan vasakul:

               

b) ekraan keskel:

                     

Saab nüüd jälle kolbi soojendama hakata...
Vasta
#12
Digitaalne ostsilloskoop - kas keegi oskab sellega FFT tegemiseks metoodilist samm-sammulist juhendit anda?

Mudel pole tegelikult oluline - nagu ma olen juutuubi videotest aru saanud, on nende toimimispõhimõtted üldjoontes sarnased.
Vasta
#13
Mis sa selle juhendi alla mõtled? Kas selgitust kuidas väikse füüsilise bitilisusega saada kõige parem SNR helisageduse vahemikus?
Vasta
#14
Mõtlen seda, et uustulnukale on kasutatav terminoloogia suhteliselt segane.

Passiandmete järgi peaks kvantimissagedus olem 1Gs/sek.

Samas soovtatakse FFT-d tehes "põhiaknas" (kus signaal kuvatakse) parema tulemuse saamieks välja suumida.

Signaalile on võimalik seada ka madalpääsfilter - kui uurida audiosignaali ca 25 kHz juures - kas peaks seadma madalpääsfiltri näiteks 50 kHz peale?

Kui lasta sisse kogu signaal, siis null-punkti seadistamiseks annab üksjagu aega nuppu keerutada...
Vasta
#15
Mis aparaadist täpsemalt jutt käib?
Kui tegu on mitte PC ehk tavalise ossiga, siis neil peaks arvutusvõimsust üsna minimaalselt olema ja mõistlik oleks parema tulemuse huvides igasugused sämplimise ja kvantimise sagedused nii madalaks lasta, et vajalik signaal saaks sämplitud ja mitte palju rohkem. Oversämplimisega saadava bitilisuse juurde mõtlemise võiks ka sisse lülitada, et kvantimise müra natuke vähemaks saada.
Filter (vist) on seal selleks, et mingi kõrgsageduslik müra ei hakkaks segama.
Aga ma olen nendega nii vähe mänginud, et mingit põhjalikku praktilist soovitust on raske anda.
Vasta
#16
Kas pildil on Picoscope 2204A?

Sellel on 8-bitine ADC sees ja FFT-d muidugi nende andmetega saab teha, aga helisagedusvahemikus tavapärast signaal-müra suhet sellega ei saavuta, ma kardan.

FFT toimimise aluseks on perioodiline sisendsignaal. Mida pikem signaaliloik salvestatud on, seda parem. Soltuvalt sämplimissagedusest on signaaliloigu pikkus piiratud kas siis seadme puhvermäluga (kui on kasutusel kiire sämplimine) voi siis arvuti mälumahuga (kui USB 2 jaksab koik läbi lasta).

Miks välja soovitatakse zoom-ida, on ilma seadet lähemat tundmata raske öelda. Voib-olla ongi nii, et siis on FFT aluseks rohkem andmeid, sest ekraanil näidatav signaaliloik on ju ajaliselt pikem.

Kui küsida tohib, mis vahenditega aerosoolipudelite riiuli tegid?
Vasta
#17
Ma loodan, et ma nüüd paari pohitoe ülekordamisega kedagi ei pahanda. Ega ma paha pärast.

Madalpääsfiltritega on selline lugu, et teoorias 50 kHz loikesagedusega filter 25 kHz signaalile moju ei avalda.

Praktikas lihtne filter ikkagi veidi vähendab signaali amplituudi ka läbipääsuribas. Kui palju just, on kirjas kas filtri passis voi siis tuleb ise välja uurida.

Teiseks, kui signaal ei ole siinus, vaid mingi muu kujuga, siis filter moonutab seda ja seda rohkem, mida enam on signaalis pohisageduse harmoonilisi. Tore ju oleks, kui 25 kHz ristküliksignaalist jääks pärast 50 kHz madalpääsfiltrist läbilaskmist alles ideaalne ristküliksignaal, aga kuna loodusseadustel on alati oigus, siis see meie naiivne kujutluspilt ei realiseeru.

Muide, vahest on ka helisageduste piirkonnas kasulik madalsageduste filter välja lülitada, et aru saada, ega voimendi ostsillaatorina ei tööta voi vastupidi. Isetehtud seadmetega on seda roomu muidugi rohkem kui laiatarbetehnika parandamisel.

Edukat filterdamist Smile
Vasta
#18
Lähevad mõned nädalad enne kui töölaua juurde tagasi jõuan, siis tegeleb teemaga põhjalikumalt.
Vasta
#19
Ostsilloskoobi nuppude omandamine edeneb vaevaliselt - kohe mitte ei viitsi süveneda ega algõpet juutuubist vaadata  Smile

Järgmise sammuna oleks vaja ekraanile kinni püüda paarisekundiliste kestvustega edastatava 1KHz signaalijupi paar esimest lainet.
Triger rakendub, kuid peale signaali kadumist kaob see ka ekraanilt.
 Eks tuleb süveneda, kuidas see Acquire-mood töötab.

Saaks signaali ekraanile pidama, saaks kursoritega pingeid edasi uurida.
Vasta
#20
Tuli veel üks töövahend pähe, mida kunagi kasutanud ei ole - külmasprei.

Kas neil "oomipoelistel" (ja muudes laiatarbekaubapoodides müüdavatel) spreidel on kasutamise seisukohast ka mingit olulist vahet?

Loomulikult oleks vaja külmutada pingestatud seadet (audiotehnikast käib siis jutt, mitte millestki kõrgepingelisemast).
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne