Elektroonikafoorum.com

Tervist!

Oleks vaja alalisvoolu mootorit, mingi 100-200W. Võimalikult madalate põõretega. Selline mida saaks generaatorina kasutada.
Kui aus olla siis ta läheb tuulegenaraatorisse. Kasutust leiab ta põhiliselt aiakaunistusena ja toidab "paari" tulukest aias.
Asukoht Tallinn/Hiiumaa.

Tänud!

(03-12-2009, 06:00 PM)HighPower Kirjutas: Tervist!

Oleks vaja alalisvoolu mootorit, mingi 100-200W. Võimalikult madalate põõretega. Selline mida saaks generaatorina kasutada.
Kui aus olla siis ta läheb tuulegenaraatorisse. Kasutust leiab ta põhiliselt aiakaunistusena ja toidab "paari" tulukest aias.
Asukoht Tallinn/Hiiumaa.

Tänud!

Sul ei ole tarvis väga madalapöördelist, sellise võimsuse juures võib gene teha 500...1500 rpmi.
Mina soovitaks hoopis asünkroongenet - tavaline 3f asünkroonmootor pluss kondekad, otsi netist lisainffi, hoobilt ei oska viidata. Asünkroongene on sisuliselt igavene (ainult laagrid) ja mootor on sigaodav - võid saada metallikokkuostust või isegi uuest peast ostes on sinna 1500,- kanti.

Madalapõõrdelist tahtsin selle pärast et siis ei pea reduktorit kasutama, reduktoriga on ülekande kaod suured jne
Seda ma ei teadnudki, et asünkroonmootorit saab ka genena kasutada, ilma et suurt ümberehitust tegema ei pea.
See lihtsusab nii mõndagi mootori otsimisel, endal seisab neid ka kuuriall üksjagu.
Sinna peab mingisuguse ülekande ka tegema, kuna põõrded peavad üpris suured olema. Et ta midagi genereerima hakkaks. Tiivik tuulega ju üle 100rpm ei lähe. Siis peab päris tugev tuul olema.

Lühidalt asünkroongeneraatorist ja asünkroonmootorist.
Mootoris sa midagi ümber ehitama ei pea, küll aga tuleks leida võimalikult paljude mähise pooluspaaridega mootor, pööreteklassist 500p/min või 1000p/min. Lühisrootori osa jääks samaks, neodüüm magnetitega uue rootori koostamine oleks muidugi parem variant aga kahjuks suhteliselt kulukas jällegi, samas kasutegur oleks tunduvalt parem. Mootori ühendad tähte, kondensaatorid ühendad mähistega klemmkarbis paralleeli. Mähiste nullpunkti ühendad korpusega, kolme ühesuguse kondeka (kondekate bloki), üks ots läheb siis L1, L2 ja L3 väljaviigu külge ja teised kolm otsa kokku koos nullpunkti ja korpusega. Kondekate mahtuvus valitakse vastavalt mootori võimsusele, nt. 4,5kW ja 945p/min mootorile on sobilikud 30uF isendid nimipingega vähemalt 450V. Sellisel generaatoril on see puudus, et see ei pruugi alati hakata käivitades elektrit tootma, st. lühisrootor ei oma magneetilisi omadusi ja vaja on anda kas või ühte mähisesse nn. väike surakas, et tekiks kas või korraks elektromagnetväli, seejärel hakkab süsteem toimima loomupäraselt.
Lisa ergutuse energiaallikana võid kasutada väikest akut (12V), nupplülitit ja soovituslikult ka mingit vastava ahela kaitselülitust (sulavkaitse). Soomlased kasutavad antud lahendust taludes ja igal pool mujal väga laialdaselt ja enamasti on selline asunkroongeneraator paigaltatud, koos el. kilbiga traktori külge või siis eraldi aluse külge jõuvõtu võlli tahahaakesse. Puuduseks on sellise lahenduse korral veel see, et faaside vahel ei ole 120 kraadilist faasinihet ja kolmefaasilisi seadmeid sellega käitada ei saa, küll aga saab tarbida 3x220V (mootori nimi sünkroonkiiruse juures) ühefaasiliste seadmete käitamiseks.

Max, ehk oskad viidata kuidas konde mahtuvus leida ? Kas lihtsalt sellised mis cosfi õigeks väänavad või ..
Pole kunagi netist eriti teooriat leidnud, pole muidugi põhjalikult otsinud kah. Aga peaks ise ka katsetama.

Rõhutan veel eelist: odav. SIGAODAV. Konded maksavad ilmselt samapalju kui mootor (sest asünkroonmootorid on väga odavad).

Jätkame diskussiooni elektroonikafoorumis, tõstsin teema ümber.

(03-12-2009, 11:18 PM)Max27 Kirjutas: Lühidalt asünkroongeneraatorist ja asünkroonmootorist.
Mootoris sa midagi ümber ehitama ei pea, küll aga tuleks leida võimalikult paljude mähise pooluspaaridega mootor, pööreteklassist 500p/min või 1000p/min. Lühisrootori osa jääks samaks, neodüüm magnetitega uue rootori koostamine oleks muidugi parem variant aga kahjuks suhteliselt kulukas jällegi, samas kasutegur oleks tunduvalt parem. Mootori ühendad tähte, kondensaatorid ühendad mähistega klemmkarbis paralleeli. Mähiste nullpunkti ühendad korpusega, kolme ühesuguse kondeka (kondekate bloki), üks ots läheb siis L1, L2 ja L3 väljaviigu külge ja teised kolm otsa kokku koos nullpunkti ja korpusega. Kondekate mahtuvus valitakse vastavalt mootori võimsusele, nt. 4,5kW ja 945p/min mootorile on sobilikud 30uF isendid nimipingega vähemalt 450V. Sellisel generaatoril on see puudus, et see ei pruugi alati hakata käivitades elektrit tootma, st. lühisrootor ei oma magneetilisi omadusi ja vaja on anda kas või ühte mähisesse nn. väike surakas, et tekiks kas või korraks elektromagnetväli, seejärel hakkab süsteem toimima loomupäraselt.
Lisa ergutuse energiaallikana võid kasutada väikest akut (12V), nupplülitit ja soovituslikult ka mingit vastava ahela kaitselülitust (sulavkaitse). Soomlased kasutavad antud lahendust taludes ja igal pool mujal väga laialdaselt ja enamasti on selline asunkroongeneraator paigaltatud, koos el. kilbiga traktori külge või siis eraldi aluse külge jõuvõtu võlli tahahaakesse. Puuduseks on sellise lahenduse korral veel see, et faaside vahel ei ole 120 kraadilist faasinihet ja kolmefaasilisi seadmeid sellega käitada ei saa, küll aga saab tarbida 3x220V (mootori nimi sünkroonkiiruse juures) ühefaasiliste seadmete käitamiseks.

ekspert?

Ekspert... nii ja naa, oman kogemusi vastavas valdkonnas, oman hulgaliselt vastavat riisvara, ainult foorumitest loetud tarkustele ei tugine, vajadusel olen arenemisvõimeline.
Täpsustuseks lisaks veel niipalju, et kui kasutate generaatori ehituseks tavalisi 3-faasilisi asünkroonmootoreid ja standardset lühisrootorit, siis arvestage sellega, et mootori nimivõimusest saate kasutada elektritootmiseks kuni 60%, ülejäänud energia läheb rootori magnetiseerimiseks ja soojuseks. Samas on tegemist odavaima ja ülimalt lollikindla lahendusega, mida on kasutatud energeetika algusaegades.