Lühiskaitse toiteplokile
#1
Niisiis on üks pooleldi kodukootud toiteplokk mille väljundpinget saab seadistada vahemikus 1-15V ning oleks soov sellele mingisugune lühiskaitse juurde ehitada. Toide on iseenesest võimeline välja andma ~20A voolu (volt ning ampermeeter on küljes).
Netis ringi vaadates midagi sellist mis meeldiks silma otseselt ei hakanud. Levinud lahendus on väljund lasta läbi ühe bipolaartransi mille baasile istutatud takk hakkab teatud piirist transsi läbivat voolu piirama. Antud lahenduse puhul ei meeldi see, et kogu võimsus hajub transil ning selliste suuremate voolude puhul (loe: lühis) läheb see transs vast küpsema.

Mõtlesin teha sellise variandi, et kui toiteotsad ära lühistada, siis kaitseahel rakendub ning pmst katkestab väljundi ära niikauaks, kui toitel korra voolu tagant ära võtad.
Mingi põhimõtteline plaan on selle realiseerimiseks ka olemas, kuid kuna ma nö hobielektroonik olen, siis ehk annate asjast oma arvamuse.

Väljund jookseks toitel läbi mingi väikse kanali takistusega FET'i. Normaalsituatsioonis (kui lühist ei ole) oleks FET sisse lülitatud ning laseks voolu rõõmsalt läbi, lühise korral lülitataks FET välja ning vooluahel väljundis katkeks (seesmiselt toide ikkagi toimiks edasi). Lühise olemasolu kontrolliksin läbi olemasoleva shundi. Kui vool seal tõuseks näiteks 50mV'ni siis lükataks FET välja.
Probleeme minu jaoks põhjustab aga see madal pinge shundil. Kui seal oleks 5V, siis paneks opaka komparaatorina tööle ühte sisendisse shundi pinge, teise sisendisse referensiks 7805 kivi väljund ning kui lühise korral tõuseks pinge shundil üle 5V siis opaka väljund kas tõuseks või langeks mis juhiks omakorda näit SRC'd mis omakorda lülitaks välja opaka.
Kuid antud juhul on vaja shundil olevat pinget tõsta. Seda peaks ka tõenäoliselt eraldi opakaga tegema, kuid pole varem opakat sedasorti asjaks kasutanud. Oskab keegi näpunäiteid anda ning kas oleks reaalne tõsta 50mV sisendis näiteks 5V'ks väljundis? Ning kas selline lahendus reageerib piisavalt kiiresti?
Vasta
#2
üks võimalus on kasutada voolu monitori, "current monitor" , näiteks Zetex toodab neid nii pluss- kui miinusrelsile, ise olen kasutanud ZXCT1009. soovi korral saab selle ekvivalendi ka op võimendi + paari jupi pealt teha, aga sot23 on ikka palju kompaktsem.
lisaks, AllegroSemiconductor teeb Halli anduri baasil voolumõõtjaid, mõnikord on suure voolu puhul mõistlik kontrollahelad galvaaniliselt lahti sidestada. näiteks ACS754, mis nagu nüüd näen on NRFND , ja soovitatakse ACS758.
Lõpetuseks pakuks ka nö kuliibini lähenemist - võta hüstereesiga Halli andur ja tee talle mähis nii et vajaliku voolu juures rakendub, sellega saad otse FETi tüürida.
Vasta
#3
Mis see Hall andur endast kujutab?
See current monitor on iseenesest päris sobilik asi vist. Nagu ma aru saan, siis ta mõõdaks shundil olevat pinget ning kui see tõuseb üle teatud väärtuse, siis lükkab ta oma väljundi kõrge nivoo peale vms? Kas neid mõnes suuremas kestas ka saada on? Pindmontaaz pole minu rida, DIP8, To92 vms on jõukohasemad.
Vasta
#4
(18-10-2010, 09:31 PM)qwerty009 Kirjutas: Mis see Hall andur endast kujutab?
Vooluga juhi poolt tekitatud magnetvälja andur: http://en.wikipedia.org/wiki/Hall_effect_sensor
Kasutatakse laialdaselt, kasvõi autode süütesüsteemides. Sisend ja väljund on isoleeritud.
Vasta
#5
Aga puhtalt uudishimust küsin, et kas mu esijalgne plaan opakaga algul pinget tõsta shundil oleks reaalne? Kasvõi 50mV -> 5V. Tahaks lihtsalt opakatega nö praktilisi kogemusi omandada ning see tundub olevat üks asi mida võiks katsetada....
Vasta
#6
(19-10-2010, 07:40 AM)qwerty009 Kirjutas: Aga puhtalt uudishimust küsin, et kas mu esijalgne plaan opakaga algul pinget tõsta shundil oleks reaalne? Kasvõi 50mV -> 5V.
Selleks on vaja šundi pinget võimendada 100 korda. Pole midagi erilist, täiesti tehtav. Võimalik, et pead väikese viite sisse tekitama et iga (häire-)pulsi peale välja ei lülituks.
Transi juttu ei mõista - millega sa pinget väljundis reguleerid? Seal on ju ilmselt ka mingi transistor. Selle juhtahelat hakkadki oma lühisekaitsega mõjutama ja igasugu lisaFETte jms polekski nagu vaja.
Vasta
#7
(19-10-2010, 11:23 AM)felch Kirjutas:
(19-10-2010, 07:40 AM)qwerty009 Kirjutas: Aga puhtalt uudishimust küsin, et kas mu esijalgne plaan opakaga algul pinget tõsta shundil oleks reaalne? Kasvõi 50mV -> 5V.
Selleks on vaja šundi pinget võimendada 100 korda. Pole midagi erilist, täiesti tehtav. Võimalik, et pead väikese viite sisse tekitama et iga (häire-)pulsi peale välja ei lülituks.
Transi juttu ei mõista - millega sa pinget väljundis reguleerid? Seal on ju ilmselt ka mingi transistor. Selle juhtahelat hakkadki oma lühisekaitsega mõjutama ja igasugu lisaFETte jms polekski nagu vaja.

Pinge reguleerimine käib TIP35C transi ning lm317'ga + potekas ning paar takki. lm317 väljund läheb tip35 baasile.
Kuidas ma antud situatsioonis selle tip35 välja saaksin lülitada? Kui ma transi baasi maasse lasen siis saab lm317 paugu ära.
Kui tip35 asendada FET'ga ning lm317 väljundi ja FET'i gate vahele panna mingi takk siis saaks peale takki FET'i gate maasse lasta, et ta ennast välja lülitaks.
Vasta
#8
(19-10-2010, 07:32 PM)qwerty009 Kirjutas: Kuidas ma antud situatsioonis selle tip35 välja saaksin lülitada? ...
Lühisekaitse peab viima pinge väljundis nulli. Samuti nagu väljundpinget juhtiv potekas. Selle liugurit saaks ehk maandada ... kas otse või kuidagi kavalamalt. Ilma konkreetse skeemita on raske aidata.
Vasta
#9
enamik FETe ei ole ette nähtud tööks lineaarses reziimis. võid panna FET LM317 väljundi ja transi baasi vahele, kui vool läheb üle lubatu, FET sulgub, muidu on avatud. Et mingi lühisvool kah eksisteeriks, pane takisti FETiga paralleelselt.
Vasta
#10
Seda,et FET'd lineaarreziimis töötada ei taha (väidetavalt) olen ennegi kuulnud, kuid keegi pole ära seletanud miks see nii on. Kas see kehtib äkki nn surface mount kestadele jne millele ei saa korralikku radikat külge panna ning millel puudub nö võime soojust hajutada?
Kui mul on näit TO220 kestas FET, siis ma ei näe vahet kas ma kütan selle samuse FET'i peale 40W või teen seda sama kestaga bipolaartransis. Või on mingi muu põhjus ning kuidas seda andmelehelt siis leida?
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne