Elektroonikafoorum.com

Üks tuttav mesinik palus mul välja mõelda alarmsüsteemi, mis annaks signaali siis, kui mesilastel on plaan peret heitma hakata - see tähendab, et umbkaudu pooled mesilased panevad tarust minema ja otsivad endale uue kodu. Sellest tegevusest oleks vaja mesinikul kiiresti teada, siis saab veel sülemi kinni püüda.

Olgu, süsteemi ehitamine pole iseenesest probleem, küsimus tekib ainult sellega, kuidas teada saada, et mesilastel selline plaan on.

Mesinik ise pakkus välja idee, et pereheitmisel hakkavad mesilased kõvasti sumisema, kasutada anduriks mikrofoni. See mõte jääb praegu tagavaraks, aga helil põhinevad süsteemid pole just kõige lollikindlamad, niiet tahaks teada, kas keegi oskab veel midagi head välja pakkuda?

Mesipuu lennuava on umbes 10x1 cm pilu ning kenal suvepäeval askeldab sealt sisse-välja korraga hulk mesilasi, lihtne laserkiirel põhinev andur ilma spetsalgoritmideta seega ilmselt ei toimi.

Ideid?

Seda peab mesinikult küsima, kas tohib, aga kui teeks sellised avad kuskohast ainult üks mumm korraga läbi mahub, nt. 20 ava paralleelselt.
Ja loeks lihtsalt sees-väljas hulka, igal öösel teeks restardi et vigu ei tekiks.
Andur on optiline või mahtuvuslik. Optilise puhul peab olema selline, et mumme ei segaks (infapuna vms.)

Teine variant on kaaluda - load cell - kuid see on suht kallis.

Mulle endale tuli pähe et umbes nagu töötab ribakoodilugeja - mesilaste lennulaud värvitakse valgeks ning liikuva laseriga lastakse peale triip. Saab hinnata milline osa lauast on sellel sirgel mesilastega kaetud. Sobiks selline mõte?

Kaalumine ei ole väga hea mõte, sest päeva jooksul toovad mesilased tarusse määramatus koguses mett. Mõni päev rohkem, mõni vähem. Lisaks lendab ilusa ilmaga suur osa mesilasi korjele. Võimalik, et miskite algoritmidega saaks hinnata (järsk kaalu muutus vms), aga kindlasti mitte lollikindel.

Üks variant, mis vajab kaalumist oleks veel mingit tüüpi mahtuvuslik või laengul põhinev andur lennulauale, mis hindab starte ja maandumisi Mesilasi pole tarvis tingimata ühekaupa lugeda, võib neid võtta ühtlase mateeriana, mis valgub mingis koguses tarust välja ja mingis koguses sisse.

Sülemi pooldumise plaanist annab märku suurenev sumisemine, seega arvan, et heliga kontrollimine peaks olema täpsem. Selleks, et kõrvaltkostvad helid (lindude-, looduse-, autode jne müra) ei tekitaks valehäireid, võiks õigeks heliks pidada pikemalt kestvat sumisemist. Mesilased sumisevad sülemi pooldumisel arvatavasti mitte lühikest aega.

helispektri järgi ilmselt teostatav. Alustuseks võiks arvutiga mesilaste helisid analüüsida, s.h. pereheitmise aegu, hiljem saab kontrollerisse ümber tõsta.
Optiliste meetodite puuduseks on see, et jäävad küllaltki hiljaks märku andmisega.

Ehk saaks temperatuuri järgi tuvastada kui enamus mesilastest lahkub või hakkab lahkuma. St erialasaitidel kirjutatakse, et mesialsed suudavad hoida vägagi ühtlast temperatuuri, eriti taru selles osas kus emamesilane pesitseb (kas tiibadega ventileerides või oma kehasoojusega temperatuuri tõstes).

Kui nüüd mõõta välistemperatuuri ja taru sisetemperatuuri emamesilase juurest, siis peaks nende temperatuuride erinevuste järgi saama aru kas enamik mesilasi on tarus. Samas peaks suure hulga mesilaste pereheitmise eelne aktiivsus samuti tõstma taru sisetemperatuuri üpris kiiresti. Eksperimenteerida saaks väga lihtsalt (peaaegu kõigil vähegi parematel testritel on küllaltki tundlik temperatuuriproovik kaasas, mille saab mõõtmiseks tarusse asetada).

Mummid mätsivad andurid vaigu sisse, see ilmselt vähendab täpsust. Äkki peaks lugemise asemel kasutama vanu nippe, nt. lähedaste puude otsa mõne paku riputama ?

Ma kardan et kui lihtsat lahendust pole, siis vaevalt mesinik hakkab videotuvastusega maadlema

Uurin-katsetan seda helisignatuuri asja. Ühe projekti juures nagunii käsil ARM-i peal Fourier teisenduse tegemine, saaks seda kasutada.

Probleem on natuke ka selles, et autentset pereheitmise helisignaali pole väga kuskilt võtta. Selleks peaks tarusid hulka aega sisemise mikrofoniga salvestama, et paar tükki saada.

Samal ajal saab panna mesilaste liikumist mõõtma ka optilise anduri, et saada tavaprofiil. See peaks samuti taru tükk aega jälgima, et hinnata erinevusi päevade lõikes.

Tundub jah, et väga lihtsat lahendust ei ole. Rakendus vajab nii ulatuslikku andmete kogumist, et võtab juba teadustöö mahu.

Mahtuvusandur vms lennuavale ning lugema mesilasi. Kui X ajahetkes on läbi lennanud/käinud mesilaste hulk suurem kui mingi kriitiline piir, siis esialgu näiteks kaameraga pilt(või mitu, teha mingi dünaamiline veebileht ehk, kust viimase Y ajavahemiku pilte vaadata) meilile(mobiilile) saata tarust?

Katse-eksitusmeetodiga ning näiteks ka aega arvestades (hommikul kell 04:10 on mesilastel rivistus taru ees enne kollektiivselt korjele suundumist - mida võiks ignoreerida? :D ) saaks mingi mustri paika, kust kõrvalekalle võiks tähendada pere heitmist.

Edit: kui andur kahes reas väljumisaval, siis saaks öelda ka mesilaste liikumissuuna - kas sisse või välja.

(07-06-2011, 06:26 PM)cyrix Kirjutas: nagunii käsil ARM-i peal Fourier teisenduse tegemine
---
Rakendus vajab nii ulatuslikku andmete kogumist, et võtab juba teadustöö mahu.

Kui kasutada FFT-d siis see mahub kenasti mõnda väksesse kivisse ära.
Meil käis Fourier nii kunagi Nairi-2 peal.
Aga võib ju korjata ka suurde masinasse kokku. Excelile on Fourier juba olemas.

Teadus või mitte aga need tegelased peaks oskama erinevat häält teha.
Kui mõõta kuskil 30 kHz ja sekundi saab
1-30 kHz vahemiku kätte. Kui kõrgele tavamikrofoon kuuleb?

Sagedused võiksid neil ju vastavalt tegevusele muutuda.

Paras Maaülikooli baka teema. See võib neil juba ka olnud olla.

*
Laiskus on ju üks väheseid asju mis elu edasi viib.