Elektroonikafoorum.com

Helou!

Palju tehtud ja pusitud, ja kuhugi ka ehk jõutud.
Hetkel pikalt ei muljeta, kuna üpris kiire, aga lühike ülevaade.

Idee on voolu suurust mõõta viisil, et null-punkti detektoriga http://www.hoelscher-hi.de/hendrik/light...zc_sch.gif registreerin pinge haripunkti, ja sel hetkel võtan lugemi vooluandurist, mis samal faasil on.
Õnnestus ka kalibreerida koormustega ja teiste tangidega.
A'la kui nulli-detektor fikseeris haripunkti, oli andurist lugem 300 punkti.
Tangid näitasid 30A. Seega, vool on lugem jagatud 10 [A].
Ja toimis laias piiris lineaarselt, s.t tangidega 10A andis vist 95punkti, seega kuvamiseks 9.5A.
Täiesti piisav täpsus.
Ühte faasi mõõdab järjest 50 korda, ja jagab saadud andurilugemite summa 50ga. Väikestviisi maksimumide keskmistamine.
[kõik mõõtmised ja katsetamised said alguseks pinge n.ö seinakontaktist, seaninast]
Ja seda reeglina küttekehadega, s.t enamus, mis üldse antud asjas koormust teevad.

Nüüd aga küna lõhki: tundub, et kui sama 1-faasi mõõtmist teha 3-faasilises süsteemis sama algoritmi järgi, siis saab teibaid.
Võtsin kohe peale maja peakaitset kolme faasi pinged ja suunasin need nullidetektoritesse.
Samade faaside peale läksid ka voolutrafod.
Ja motoorika sama: L1 pinge haripunkti - loe andurit - jagamistehe ja näit käes.
Ja kõigi kolme faasiga.
Pingenulli mõõtmine alati faasi ja nulli suhtes.

Ja tulemused tulevad valed (mitte natuke, aga peaaegu kordades).

Kas ma jätan midagi totaalselt kahesilma vahele?
Või joppas alguses ja nüüd ei peagi? Tundub, et pinge tipus voolu mõõtmine ongi õige ja tõene tegevus.

Mis on valesti?

(08-01-2014, 12:03 PM)W@ldur Kirjutas: Idee on voolu suurust mõõta viisil, et null-punkti detektoriga http://www.hoelscher-hi.de/hendrik/light...zc_sch.gif registreerin pinge haripunkti, ja sel hetkel võtan lugemi vooluandurist, mis samal faasil on.

Kuidas see nullist max-i minek käib?
Viitega või ....?
Kas seda pinge max-i ei saa lihtsamalt kätte kui teha
registreerida impulssvoltemeetri stiilis pinge ja mõõta jooksvat pinget selle suhtes. Saame on-off paar volti enne ja pärast maximumi.

3 faasi pinge maxid on vist määratavad ühe detektori järgi.
Ajanihe on jukonstant so 1/3.

Kuu tagasi ostsin Effeksist võimsusmõõtja ja nad näitasid huvilisele ka oma sisesüsteemi. Too oli umbes nii et eri allikatel voolusõrmused peal ja kaugsidega jookseb info keskpulti kokku. Keskel selline mobla suurune karp.
Ilus aga tera kallis.

Arduinol on selline "funktsioon" nagu PulseIN koos oma parameetritega.
S.t kui seda rakendada sisendi peal, kuhu jookseb mainitud skeemi optroni väljund, siis annab ta koodis edasijooksu võimaluse vaid juhul, kui signaal on käinud ära kõrgel, ja jõudnud uuesti madalseisu.
Teistpidi päris pinge suhtes tunneb ta ära, kui on lakke just läinud.
Parameetritega omakorda saab kitsendada rakendumispunkti.
Hetkel jään täpse vastuse võlgu, aga saab. Päris pinge nullis ta voolu ju ei mõõda, sest siis poleks väga mõõtagi midagi. Kui ka laes ei ole, siis mingi kordajavõrra on ta suurem/väiksem tegelikust.

Ning jah, see ajanihe oleks pigem vaja välja selekteerida, kuna kui peaks mingil põhjusel kood toppama valel hetkel, läheb arvutamine vussi.
Pole suur vaev pinget ka igal faasi eraldi mõõta, aga kas nii saama üldse?
Võibki tõsimeeli alati nulli ja vastava faasi vahel sama operatsiooni korrata?

Kurat, kirjuta pikk lugu ja siis ta kaob ära.

Uuesti, lühidalt.
Prooviks saada Arduinost pulsi vahetult mõõtmise ajast.
Sellega käivitaks ossi sünkro ja vaataks faasi pinget ning voolu.
Peaks olema näha kas on õige aeg.
ca 10% veaga loeb välja ka väärtused ja nii annab võrrelda.
Siis võiks võrrelda ka võrgust sünkro variandiga.

Aga mida see lisaks annaks?
Pinge väärtus kui selline antud asjas tähtsust ei oma.
Pigem see hetk, kui ta on null (tegelikult mingi kindla aja võrra hilisem hetk), mil teha mõõtmine voolule.
See mõõtehetk on alati üks-sama. Olgu ta ideaalist ees või taga, ta oleks seda kõigil faasidel samamoodi. Koefitsendi küsimus.

Kui mõõta voolusid faasides, siis kas piisab, kui mõõtmise hetk igale faasile püüda vastava faasi ja nulli pealt?
Kas nullis voolav vool ei hakka kuidagi asja spämmima?

Geneka väljund on teine osa, kust tuleb voolusid mõõta. Geneka väljund koosneb kolmest inverterist, aga nähtavasti on lõpp-osa endiselt ühise nulli ja kolme faasiga.

Mingi põhimõtteline kala on kuskil sees, aga miks see 1faasiga toimis...?

(08-01-2014, 03:21 PM)W@ldur Kirjutas: Pinge väärtus kui selline antud asjas tähtsust ei oma.
Pigem see hetk, kui ta on null (tegelikult mingi kindla aja võrra hilisem hetk), mil teha mõõtmine voolule.

Vabandust, mida sa täpselt mõõta tahad?

Panin silmad kinni ja vaatasin.
3 faasi ja voolud.
Faas-null ja faas-faas. Vast jääb midagi kõrvale.

Kas vool mõõdetakse traadis
koormus - maa või
faasijuhe - maa
?
Kas sealt ei või mingi vahe tulla?

Waldur, misasja sa leiutad ? Kasuta füüsikat ja matemaatikat.

Lihtsalt sämpli pingesignaali teatava intervalliga, nt 5kHz-ga. Sämpli nt 100 perioodi ja summeeri jooksvalt ruutväärtused, ei pea mingit puhvrit tegema.
Samamoodi sämpli voolusignaali

Ja kui tahad reaalvõimsust, siis sämpli mõlemat samaaegselt ning korruta omavahel ning summeeri.

Täpselt ei teagi, kuidas leiutan.
Tundus, et üks variant on mõõta õigel hetkel, ja natuke.
Teine variant on seega mõõta pikemalt, tihemini, ja siis arvutada välja.

Kas su nipi järgi näeks see välja nii:

Võtta näit vooluanduriga varustatud analoogsisendist iga 0.2ms järel.
100 perioodi pikkus on 2 sekundit, seega teha seda non-stop 2 sekundit.
Ja iga saadud näit võtta ruutu.
Ja järgemööda liidab need kokku.
Lõpuks koguneb 10000'st mõõtmisest kogum, millest tuleb võtta ruutjuur.
Saadud tulemus tuleb jagada 100'ga. Saab perioodi kohta käiva keskmise.

Ja siis võib sisuliselt mõõtmist korrata. Kui teha seda sama faasi peal, saab n.ö refresh-rate'ks 2sek.
Kui kuute faasi mõõta üksteise järgi, saab andmeid värskendada iga 12 sekundi järel.
Kui paralleelselt, siis ikka 2 tagant.
Iseasi, kas kontroller (Arduino) on suuteline 5kHzga lugema korraga kuute sisendit. Kui pole, pole ka kiiret.

Ja siis kalibreerimine pole enam keeruline ju.
Koormuseks mingi kindel nt 2kW küttekeha.
Ja vaadata, mis analoogväärtused sealt välja tulevad. Kui on lõppsumma nt .400-juures, ja koormus amprites 9A, on selge, et 400 tuleb jagada (400/9), et saada 9.
Siis koormust muuta, ja loota, et jagamisliige võib jääda samaks, s.t asi muutub lineaarselt.

Kas sedaviisi mõõtmine on samaväärne, kui see, et tabada ära 50 perioodi pinge haripunkt, ja mõõta siis kohe voolu? Saadud voolud liita kokku, jagata 50ga, ja siis mingi koef ja vool ongi olemas.

Sinu variandi eelis on see, et pinget pole vaja üldse ringi lisada (võimsusi ei vaja). Mis on hea

Mis arvutustehtesse puutub, siis ilgelt kerge oleks jadas teha.
Kui analoogist loetav maksimum oleks 1023 (mida ka Arduino maksimaalselt lubab), ja sensor oleks n.ö piirajas koguaeg, oleks lõppsumma selline:

1023*1023*10000=10465290000.
Sellest omakorda ruutjuur ja jagada 100ga.
Aga see suur on ikka päris suur.
Unsigned long on max 4294967295.
Poolega lausa üle.
Kui iga sisendväärtus oleks max 500, oleks juuritav: 2500000000.
See juba mahuks.
Eks proovides peab välja selgitama, mis on maksimaalse vooluga analoogi väärtus, ja siis vastavalt kas seda vähendama või kui jääb piiridesse, mitte puutuma.

Aga point on õige?

Vägisi kisub naeratuse näole

Kahe sekundi jooksul 10k mõõtmist, ruudustamine, summeerimine, juurimine ja jagamine. Õnnestus.
Sõltumata sisselülituse hetkest, faasi või nulli valikust, anduri poolsusest.
Alati sain sama tulemuse!

Lineaarsus on veidi kumer, aga seda saab koefitsendi ja polünoomiga siluda.
U. 20+ ampri peal jäi näit veidi reaalsusest maha, aga sellegipoolest, väga hea!!

Pusin veel õhtul, aga paljulubav lahendus.
Aitähh!

Ära silu vaid uuri välja miks on kumer. Näiteks, ega sul ei ole analoogahelas "kaitsvat zenerit" ?