Elektroonikafoorum.com

Palun aidake ennustada hinnavahemikku või inimtöö tundide hulka, kuhu võiks mahtuda taolise seadme väljatöötamiskulud koos prototüübi valmistamisega: 
- Üks väike samm-mootor või ülekandega mikro koos enkoodriga. Kui moment välja veab sobilike gabariitide juures, siis pigem stepper, on vaiksem.
- mõned analoogandurid
- mootori voolutarbe järgi äärmiste positsioonide tuvastamine kalibreerimisel
- juhtimine üle wifi või bluetooth LE. Juhtimine tähendab peamiselt mõne positsiooni võtmist kahe äärmise positsiooni vahel, näiteks protsentuaalselt määrates, võibolla ka mõne anduri näidu edastamist. 
- Seadmest võib tulla potentsiaalselt 2 versiooni, üks patareitoitega (BLE variant siis, wifi peal on patareiga lootusetu elada) ja sellel on ka energiasäästlikkus oluline. Näen ise, et sobiv chip võiks olla näiteks TI CC2650. 
- Kompaktsus on oluline, perspektiivis potentsiaalselt masstootmise valmidus ka.

Korpuse ja mehhaanlise osa jätaks kõrvale, ehk siis elektroonika + kood.

On väga raske hinnata töömahtu ja aega kui täpslt ei tea mida teed.

Miks stepper ja mitte näiteks 3F mootor?
Vaja oleks teada vähemalt momenti.

Mida mõõdavad analoog andurid? Nurka,kaugust, värvikoodi?

Miks lõppandur voolu järgi? (Stepper jätab koormusel sammu vahele ja kõik).

Protsessor teab, kus ka asub aga kellele ta seda räägib? Mis siis edasi saab?
Tagasiside?

Prototüüp, aga ilma võimaluseta  testida? Rauda ju pole? Või kuidas?

(01-07-2016, 06:44 PM)A.R. Kirjutas: On väga raske hinnata töömahtu ja aega kui täpslt ei tea mida teed.

Miks stepper ja mitte näiteks 3F mootor?
Vaja oleks teada vähemalt momenti.

Mida mõõdavad analoog andurid? Nurka,kaugust, värvikoodi?

Miks lõppandur voolu järgi? (Stepper jätab koormusel sammu vahele ja kõik).

Protsessor teab, kus ka asub aga kellele ta seda räägib? Mis siis edasi saab?
Tagasiside?

Prototüüp, aga ilma võimaluseta  testida? Rauda ju pole? Või kuidas?

Täpset vajaminevat momenti ei tea (selgub katsetamise käigus, kui see teema veerema läheb), aga see jääb pigem suurusjärku alla kilogrammi sentimeetri kohta. Mootori kompaktsus on oluline. Võimalik, et lisaboonus on ka see, kui ta on ilma vooluta suhteliselt vabalt liigutatav, mida geared micro ei ole. Servo oleks ka muidu variant, hea lihtne juhtida, aga servod on lärmakad ning nende kuju ei võimalda neid vajalikku kohta paigaldada. Samuti on variant, et teatud juhul on kahe äärmise seisu vahel rohkem kui 360 kraadi.

Andurid mõõdavad keskkonna parameetreid, näiteks temp, valgustugevus.

Tegelikult ei pea lõpu mõõtmine voolu järgi olema, see oli lihtsalt idee mis mul tuli. Oluline on, et seade oleks võimeline ennast kalibreerima, tuvastama lõpuasendid ja ideaalis olema alati teadlik, millises asendis ta on. Või vähemalt aru saama, et tema teadmine on kompromiteeritud ja tuleb uuesti kalibreerida.

Protsessor teab kus ta asub ja saab selle järgi käske täita. Kui käsk tuleb, et mine 10% peale ta teab mis suunas kui palju tuleb minna. 

Prototüüpimiseks vajalik keskkond tekib arendamise ajaks, virtuaalselt arendama ei pea

(01-07-2016, 07:42 PM)redart Kirjutas: Täpset vajaminevat momenti ei tea (selgub katsetamise käigus, kui see teema veerema läheb), aga see jääb pigem suurusjärku alla kilogrammi sentimeetri kohta. Mootori kompaktsus on oluline. Võimalik, et lisaboonus on ka see, kui ta on ilma vooluta suhteliselt vabalt liigutatav, mida geared micro ei ole. Servo oleks ka muidu variant, hea lihtne juhtida, aga servod on lärmakad ning nende kuju ei võimalda neid vajalikku kohta paigaldada. Samuti on variant, et teatud juhul on kahe äärmise seisu vahel rohkem kui 360 kraadi.

Andurid mõõdavad keskkonna parameetreid, näiteks temp, valgustugevus.

Tegelikult ei pea lõpu mõõtmine voolu järgi olema, see oli lihtsalt idee mis mul tuli. Oluline on, et seade oleks võimeline ennast kalibreerima, tuvastama lõpuasendid ja ideaalis olema alati teadlik, millises asendis ta on. Või vähemalt aru saama, et tema teadmine on kompromiteeritud ja tuleb uuesti kalibreerida.

Protsessor teab kus ta asub ja saab selle järgi käske täita. Kui käsk tuleb, et mine 10% peale ta teab mis suunas kui palju tuleb minna. 

Prototüüpimiseks vajalik keskkond tekib arendamise ajaks, virtuaalselt arendama ei pea

Steperil on tavaliselt ringile 200 sammu so 0,5%. Palju tegelikult vaja on?

See kirjeldus siin meenutab väga Pärnu aedniku ehituse nõudmisi ELFA foorumis.
Vast võiks seda värki täita ka nt Raspberry Pi?

Aga mis on seal kust tuleb see juhtimine?

(01-07-2016, 10:09 PM)A.R. Kirjutas: Steperil on tavaliselt ringile 200 sammu so 0,5%. Palju tegelikult vaja on?

See kirjeldus siin meenutab väga Pärnu aedniku ehituse nõudmisi ELFA foorumis.
Vast võiks seda värki täita ka nt Raspberry Pi?

Aga mis on seal kust tuleb see juhtimine?

Suurusjärk 30-50 positsiooni äärest ääreni on piisav.

Seni kui tegemist on 1-100 masinaga võib see olla *duino, Pi, Edison, misiganes. Aga kui peaks päriselt tootmiseks minema, siis on vahe olemas. Näiteks hinnavahe. Teine teema on see, et lõppseade peaks olema tõesti arvestatavalt kompaktne.

Seal on näiteks Android või IOS.

Kas tahad soovvastust või reaalset ?

Korralik tootearendus algab 10 000 eurost, alguses tundub et äh pole miskit aga siis raha kulub krabinal...

Suur viga on see et alahinnatakse kulusid (nt oletatakse et 3000 on piisav) ja siis peale selle (tihtipeale raskelt hangitud) raha otsasaamist on raha kulunud aga toodet pole ja kõik on tülis.

(02-07-2016, 10:09 AM)madis Kirjutas: Kas tahad soovvastust või reaalset ?

Korralik tootearendus algab 10 000 eurost, alguses tundub et äh pole miskit aga siis raha kulub krabinal...

Suur viga on see et alahinnatakse kulusid (nt oletatakse et 3000 on piisav) ja siis peale selle (tihtipeale raskelt hangitud) raha otsasaamist on raha kulunud aga toodet pole ja kõik on tülis.

Ikka reaalset vastust. Et teha realistlik plaan (niivõrd kui see sellises määramatus olukorras võimalik on) ja aru saada, kas on üldse mõtet teele asuda või kui palju kütust peab enne paagis olema. Mul on natuke kogemust tarkvaraarenduseha ja ma tean, kuidas pisiasjad võivad neelata töötunde ning seeläbi ka raha, aga füüsiliste seadmete tootmine on tundmatu maa, kui mõned garaazi hobiprojektid kõrvale jätta. Just see pool, et kuidas jõuda millenigi, mida on võimalik ka suuremas koguses toota mõistliku tükihinnaga.

Kas tootmine tasub ära või mitte, selgub peale korraliku tootearendust. Ongi riskiga tegevus, sest peale seda võib selguda emb-kumb. Seepärast osad startupid uppi lendavadki. Alguses kulub raha nii palju, nagu käiks tootmine, aga reaalselt valmib proto, mis halvemal juhul ei tööta, aga paremal juhul töötab ja on nii kalliks näinud, et toota ei kannata.
10k tundub reaalne algus, mis äkki suudab närutamist vältida ja laseb edeneda.

Kui ma vaatan neid mikrode versioone mis on aegade jooksul tehtud
siis umbes sellised elektroonsed funktsioonid teeks ära ca 20 € kompleks (detailide hind).
Tõsi, wifi versioon Siemensi baasil oli kallim ja siis läksid andmed Soome, ühe ülikooli serverisse.
Täiturosa - stepper, andurid, toide - viiks hinna kuskile 100 € peale.

Aga kõige keerulisem on selle siinse loo juures välja mõelda mida see riist teha võiks.
Mis oleks tema ülesanne?
Kaalusin isegi vajadust lotoautomaadi numbreid "kohendada" aga
seal pole ju tarvis suurt seeriatootmist. Ja temperatuuri ka ei pea mõõtma.

Mis tähendab "väljatöötlus ja tootmine" ma ei tea.
Ikka ainult üks eksemplar mis teeb seda, mida just vaja oli.

Aga kui raha on palju, siis tuleb see ju ära kulutada.

(02-07-2016, 12:45 PM)A.R. Kirjutas: Kui ma vaatan neid mikrode versioone mis on aegade jooksul tehtud
siis umbes sellised elektroonsed funktsioonid teeks ära ca 20 € kompleks (detailide hind).
Tõsi, wifi versioon Siemensi baasil oli kallim ja siis läksid andmed Soome, ühe ülikooli serverisse.
Täiturosa - stepper, andurid, toide - viiks hinna kuskile 100 € peale.

Aga kõige keerulisem on selle siinse loo juures välja mõelda mida see riist teha võiks.
Mis oleks tema ülesanne?
Kaalusin isegi vajadust lotoautomaadi numbreid "kohendada" aga
seal pole ju tarvis suurt seeriatootmist. Ja temperatuuri ka ei pea mõõtma.

Mis tähendab "väljatöötlus ja tootmine" ma ei tea.
Ikka ainult üks eksemplar mis teeb seda, mida just vaja oli.

Aga kui raha on palju, siis tuleb see ju ära kulutada.

Ma selle kõige keerulisema osa, väljamõtlemise mida see riist teeks, tegin juba ära. Kui siit edasi on lihtsam, siis see on puhas rõõm.

Selles osas olen sama meelt, et kui kellelgi on raha mida kulutada, siis lasku käia. Hetkel ma püüangi aru saada, kas kuidagimoodi on võimalik nii teha, et osa sellest kulutatud rahast minu valdusse jõuaks. Siis oleks mul ka, mida kulutada