Elektroonikafoorum.com

Ei tohiks väga ussiõliteema olla, pigem on küsimus selles, et "kas ma seda vahet kuulen"...

Tänasel kaunil pühapevahommikul väänasin natuke oma "testitornis" olevat klapivõimu Uher UA-120 ja selle "DCC"-ahelasse ühendatud ekvalaiserit (E-30) klappide taga (varasel hommikutunnil ei saa kõlaritega mürtsutada).

Testivinüüliks siis Jaak Joala 76 B-pool.

Näppisin neid nuppe vasakule ja paremale (mõlemal pillil) ja ühtäkki sain kätte sellise hea kõla, mida varem kuulnud pole.

OK, arvatavasti E-30 põhitegija, vaja tulemused üles mõõta.

Hakkasin siis pillide seadeid uurima ja kordusteste tegema ning selgus, et parima kõla sain kätte siis, kui mõlemate pillide tämbrivõimendid olid (jadas) aktiveeritud (neid saab mul kergesti ka "nupust" sillata - kumbagi eraldi).
Üksikuna kumbki neist nii head tulemust (minu kõrva jaoks) ei andnud.

Kogu ASK (sisendist kuulariväljundiini) oli selline:

   

E-30-le langes selline osa:

   

"Huvitav, huvitav, ütlesid rahvakontrolörid" ...

Väänasin õhtul siis ca kolm tundi GE-7030-t, et E-30-ga ligilähedastki sageduskarakteristikut kätte saada (et pille kuulates omavahel lihtsam ja ausam võrrelda oleks).

Midagi nagu õnnestus - punane joon on E-30 ja sinine joon on GE-7030:

   

GE 16 kHz riba kesksagedus tahab ülespoole ubimist, aga see on teine teema...

Testisin mõlemaid ekvalaisereid ja üks järeldus on lihtne - kui kahe seadme sisendid ühendada paralleelselt ühte väljundisse, siis helipildis detailid tuhmuvad.

Et ilmselt tuleb üks signaalikommutaator releede peale ümber ehitada (kommuteeritaks nii sisendeid kui väljundeid).

Eri seadmete nivoode ühtlustamine tuleb ilmselt volüümipotele ja nobedatele näppudele jätta.

Vahepala: miks ma jäärapäiselt ei võta moi nõuannet kuulda ja ei elimineeri oma audiotornist ekvalaiserit ... ;-)

No aga kui muusikapala spekter on selline, siis kas selline "normaalne heli" peabki olema:

   

ning kas sellise pala puhul on kõrgete "ubimine" saadanast?

"Tavalise" bändi spekter ongi umbes selline, ülemise otsa poole langev ja seda pole vaja/mõtet korrigeerida.

Minu idee on ikka see, et mida vähem seadmeid ahelas, seda parem ja need seadmed peaks siis olema sellised, et mingeid korrektsioone aga tämbreid ei oleks vaja.

(14-11-2016, 02:03 PM)moi Kirjutas: Minu idee on ikka see, et mida vähem seadmeid ahelas, seda parem ja need seadmed peaks siis olema sellised, et mingeid korrektsioone aga tämbreid ei oleks vaja.

Ma olen - vähemalt teoreetilisel tasandil - sinuga absoluutselt nõus.

Probleemid on ainult "va praktikaga" - praeguses faasis üritan ma "odavalt katsetada" s.t. kõrvaklappe kasutades elimineerida ruumi ja kõlarite kui vägagi kallite parendusobjektide mõju ahelas signaaliallikast enda kõrvani.

Hea küll, olen nüüd leidnud nii klapid kui klapivõimendi, mis täna minu jaoks "piisavalt head" on.

Kuid ikkagi ei meeldi mulle see, mis sealt kostab kui tämbriplokid sillata.

Kui kuskil kuuleks seda va "akadeemiliselt õiget" heli, lükkaks siis oma testplaadi seadmestikku sisse ja ihmeteleks, et kas ka minule hää tundub ...

Ega muud võimalust ei ole kui käi kuskil muid süsteeme kuulamas, need süsteemid peaks muidugi ka piisavalt head ja "akadeemiliselt õiged" olema. Kust selliseid leiab on natuke keeruline soovitada, mõnel kalli helitehnika müüjal on ehk korralik kuulamistuba. Vanasti sai Hi-Fi klubis lihtsalt jutule, hetkeseisu seal ei tea. Nende õige web on vist nüüd http://www.hifiklubi.ee/

Eks ma tean seda isegi ning ei põe ka eriti mitte ;-)

Võtsin hiljuti riiulist välja paar aastat tagasi näpuharjutuseks lüüdikuuri saanud Fischer CA-40 (Studio Standard) võimendi, seadsin ta 5-ribalise ekvalaiseri neutraali ja "lõin otsad peale".

Alguses ei tahtnud ASK-d vaadates oma silmi uskuda - alumine ots +7dB, ülemine +5dB tõstetud. Peaks aga suhteliselt sirge olema...

Päev hiljem lõi tuluke põlema - sellel võimendil oli mul loudness-ahel eemaldamata (õpipoisiaeg, ei tulnud selle peale).
Natuke lõikuritega nakitsemist ja enne-pärast tulemus siis selline:

   

Puust ja punaseks ...

Fischer CA-40-ga jätkates tekkis mõte alumine ja üemine sagedusriba "shelving"-uks keerata.

16kHz regulaatori tulemus (üks kanal on tuunitud, teine veel standardne) siis selline:

   

Päris kattuvad jooned ei ole, kuid vähemalt 20kHz-ni graafik ei lange.

Metoodika lihtne - transistorastme

   

sisendkonde regulaatoriliugurilt maha ning liugur 6800pF + 1,06k RC-ahela kaudu maha (1,06k on 2-kilose trimmeri paikareguleeritud väärtus).