Vinüülide kuulamine, mis kõik võib vussi minna...
#1
Vinüülikuulamine ei ole "probleemivaba tarbimine" - sellel okkalisel teel võib nihu minna enam kui üks asi.

Panen siis mõned kogemused siia teemasse ka kirja.

Iga nüanss oma postitusega...
Vasta
#2
Esimene asi (mis vussi võib minna) - uus ostetud vinüül võib olla "alatäitega" pressitud ("underfill").

Plaadil on näha radiaalsed teisiti läikivad sektorid.

Kurvakstegev näide on Siiri Sisaski "Hommikupuu" - esimese saatsin tagasi, teisega leppisin kui "muuseumieksponaadiga" ning kuulamiseks ostsin cd.
Vasta
#3
Teiseks: kõik on hea ja tore, kuid ühtäkki esitab lemmikust helipea lemmikust nõel lemmikust plaati tugeva moonutusega.

Moonutus on mõlemas kanalis.

Pea mähised põlenud lühisesse?

Nõelateravik murenenud?

Nõelakang kõverdunud?

Ei midagi sellist, nõela alla on lihtsalt tolmutort maandunud ...
Vasta
#4
Kolmas juhtum (sellest nädalast):

Ühtäkki jääb mõne päevaga juba aastapäevad põhipositsioonis mängiva helipea üks kanal üha vaiksemaks ja vaiksemaks.

Esialgne mõte oli, et võimendi kanaliga on midagi juhtunud, kuid kui vinüülika signaalikaabite kanalite vahetamisega (fonosisendis) kolib "vaikne heli" teise kanalisse, siis peab probleem grammeris olema.

Vahetuspea (koos oma peahoidikuga) mängib hästi, järelikult peab probleem olema peahoidikus või peas.

Testriga pea väljaviigult peahoidiku kontaktotsani takistus mõõtes selgus, et vaikse kanali ühe ühendusjuhtme takistus oli mingil põhjusel kasvanud seitsme oomini.
Uus juhe asemele ja heli tagasi

Tuleb vist see mahavõetud juhe üle joota, minema visata pole nagu mõtet.
Vasta
#5
Neljas aspekt (mis ei puuduta mitte ainult vinüüle):

Sead end õhtul abikaasaga sohvale kuulama äsjaostetud plaati ning selle esimesed lood (kui mitte kogu A-pool) tundub kuidagi "kahvatu".

Nojah, kõlarid olid unustanud "soojaks mängida"...
Vasta
#6
(28-02-2018, 09:01 PM)madis64 Kirjutas: Neljas aspekt (mis ei puuduta mitte ainult vinüüle):

Sead end õhtul abikaasaga sohvale kuulama äsjaostetud plaati ning selle esimesed lood (kui mitte kogu A-pool) tundub kuidagi "kahvatu".

Nojah, kõlarid olid unustanud "soojaks mängida"...

Aga äkki konjak oli klaasis vähe hinganud ja vale temperatuuriga ? Smile
Vasta
#7
(28-02-2018, 10:14 PM)madis Kirjutas: Aga äkki konjak oli klaasis vähe hinganud ja vale temperatuuriga ? Smile

Kontrollisin täna nimme üle (nullise promilliga ;-) ) - minu kõlarid vajavad paarkümmend minutit kuni pool tundi mänguaega, et head heli tekitama hakata. Aasta jooksul seda efekti tuvastatud enam kui ühe lõppvõimuga ja enam kui ühel korral.
Vasta
#8
http://whatishifi.blogspot.com.ee/2017/0...setup.html
Jutu lõpus pikem arutelu anti-skating st külgjõu kompensatsioonist. Proovisin laserdisc varianti - pidin nagu jutuski, 1,5 g nõela puhul kopmensatsiooninuppu keerama asendisse 2,1 et helipea laserplaadil "uisutama" ei hakkaks.
Vasta
#9
(28-02-2018, 11:03 PM)martk Kirjutas: Proovisin laserdisc varianti - pidin nagu jutuski, 1,5 g nõela puhul kopmensatsiooninuppu keerama asendisse 2,1 et helipea laserplaadil "uisutama" ei hakkaks.

"Tavalisel vinüülikal" tekitab seda külgjõukompensatsiooni kogu plaadi ulatuses üks vedru ja selle kinnituspunkt, mis vaevalt seda adekvaatselt plaadi igal diameetril ühetaoliselt teha suudab.

Sain paar nädalat tagasi sellise vinüüli, millel üks külg on sile s.t. pressimata - millisel diameetril oleks parem see tasakaal paika sättida?
Vasta
#10
(28-02-2018, 11:25 PM)madis64 Kirjutas: "Tavalisel vinüülikal" tekitab seda külgjõukompensatsiooni kogu plaadi ulatuses üks vedru ja selle kinnituspunkt, mis vaevalt seda adekvaatselt plaadi igal diameetril ühetaoliselt teha suudab.

Sain paar nädalat tagasi sellise vinüüli, millel üks külg on sile s.t. pressimata - millisel diameetril oleks parem see tasakaal paika sättida?
Tean, et oleme njuutonmeetrit koolis näppinud ja pähe tagunud, et vedru elastsus pikenemisel teatud vahemikus ei muutu, , kuid ka jutukeses kirjas, et vedru on püütud tööle panna ebalineaarses olekus - algusradadel tirib vähem, lõpuradadel rohkem. Oma tahtsin kontrollida, kas 30 aastat on vedru venitanud, ilmnes et on.
Tasakaalu sättisin LD viimasele kolmandikule paika. Kui ise tühja plaadiga proovid, näed samuti, mis punktis ja hetkel uisutamiseks läheb. Ja loomulikult kasutan testplaati, sarnasest nagu jutukeses, vasaku-parema moonutuse jälgimisel, nagu arvatavalt sinagi.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne