Elektroonikafoorum.com

on tarvis võimalikult lihtsat (=väheste elementidega) skeemi, mis loendaks lüliti vajutusi ning sobiva arvu korral (vajutuste arvu võiks saada muuta) kommuteeriks välise ahela kas siis reset signaali saabumiseni või toite kadumiseni.

(13-04-2010, 10:57 AM)mogol Kirjutas: on tarvis võimalikult lihtsat (=väheste elementidega) skeemi, mis loendaks lüliti vajutusi ning sobiva arvu korral (vajutuste arvu võiks saada muuta) kommuteeriks välise ahela kas siis reset signaali saabumiseni või toite kadumiseni.

Kõige lihtsam ja väikseima komponentide arvuga muudetav süsteem on ATTiny10 mikrokontroller. 6 pin'i SOT korpuses. Loenda palju tahad ja muuda peaaegu palju tahad. lihtsasti kaa veel pealekauba.

Kui aga kontrollerid kohe üldse ei meeldi, siis otsi counter schematicuid guuglist. loogikakivi ja AND ahelaga peaksid hakkama saama. muudetavus toimum juhtmete ümbertõstmisega või DIP lülitiga, kui nii skeemi teha oskad, peaks olema võimalik küll.

Kahjuks aga ühtegi skeemi sulle pritsida hetkel ei saa, ei viitsi mõtteid paberile panna. kui huvi on, siis võta ühendust.

Rain

kas selle lihtloogikaga mitte seda probleemi pole, et lüliti "sädelusest" võib valeandmeid lugeda?

Mikrokontrollerid kõlavad muidugi seksilt aga kahjuks pole nende kasutamise kohta teadmisi ning teiseks tahaks asjaga kiirelt ühele poole saada.

Schmitti triger on asi mida otsida, see vähendab sädelust.

RS-trigeriga on vast veelgi kindlam kontakte lugeda: http://www.hot.ee/qwerty009/ -> kasulikku -> loogikalülitused
Protsessoris saab häired programmselt kõrvaldada.

Prosega on paindlikum tõesti, saab teha loenduri - kui nupp all, hakkab loendama, kui loendur üle tresholdi siis on vajutus. Kui nupp lahti, hakkab maha loendama.
Nipp on selles, et + ja - loendamine käib erineva sammuga - nt. - loendamine on 10 korda kiirem.
Lihtne teostada ja kohandada vastavalt rakendusele.

leidsin hetkel sellise lahenduse, et Schmitiks 4093 ette, järgi 4017 loendama ning selle väljundid kommuteerin vastavalt vajadusele dip- lülititega edasi türistorile, mis omakorda lülitab käivitatavat ahelat

kas võiks taoline asi töötada?

(14-04-2010, 11:59 AM)mogol Kirjutas: leidsin hetkel sellise lahenduse, et Schmitiks 4093 ette, järgi 4017 loendama ning selle väljundid kommuteerin vastavalt vajadusele dip- lülititega edasi türistorile, mis omakorda lülitab käivitatavat ahelat

kas võiks taoline asi töötada?

hetkel raske aru saada, mida see türistor seal orgunnima peaks... äkki paneksid skeemi paberile/digisse ja jagaksid meiega?

ja kontrolleriga kohe üldse ei taha proovida seda asja teha?

(14-04-2010, 07:15 PM)bloody-orc Kirjutas: ja kontrolleriga kohe üldse ei taha proovida seda asja teha?

tegelikult huvitaks mind jubedalt mikrokontrollerite progemine aga jah.. selleks peaks saama natuke üleõla kiigates asja olemusele pihta saama, programmaatori soetama/kokku keevitama, katsetama, katsetama jne..

Türistor oli lihtsalt esimene mõte.. eks võiks ju mõne madalama tarbega relee kasvõi läbi transi taha istutada aga esmalt oleks ikkagi jublakat vaja, mis sobiva arvu impulsside järel väljundi aktiveerib.

(14-04-2010, 08:49 PM)mogol Kirjutas: tegelikult huvitaks mind jubedalt mikrokontrollerite progemine aga jah.. selleks peaks saama natuke üleõla kiigates asja olemusele pihta saama, programmaatori soetama/kokku keevitama, katsetama, katsetama jne..

Lihtsa aga töökindla AVRi programmatori kokkupanek ei ole raske: USBasp.
PIC kontrollerile samaväärseks võib pidada Junebug(googelda) nimelist PICkit2 klooni. Mõlemad USB liidesega.

Mikrokontroller on väga mõnus asi, saab igasugu lihtsaid loogika võtteid koodis(kasvõi BASICus) kirjutada, selle asemel et loogikakive kokku laduda. Muudatuste tegemine on lihtne. Kivi võid 10 000 korda ümber progeda, panna tegema mis tahad.