HP Pavillioni videokivi jootmine

[felch]

Sellel läpakal on kombeks, et videokivi (BGA-korpuses) tuleb kas jootest lahti või pidavat ka maha põlema. Viimasel juhul on raskem aga kui pilt ajuti siiski tekib, saab kivi uuesti kinni joota vaatamata BGA-korpusele ja seda lausa põlve otsas! Sellest kõigest on olnud juttu ka Tevalo foorumis aga lihtsalt kinnitaks õnnestumise võimalikust.
Tegin nii:
- läpakas lahti, prose ja video jahutus maha (muide, see ongi põhjus, miks untsu läheb - jahutus ei ole piisav!).
- Vellemani kuumaõhu jaamaga puhud videokivile (kohe prose kõrval, see väiksem latakas) ca 4 minutit tuld peale püstolit ringi mööda liigutades. Kivi peal olevad toitekonded ei sula lahti!
- NB! Kivi peale EI suru!!!
- lased jahtuda, pöidlad püsti ja lülitad sisse.
- Kui veab, tuleb pilt ette!

PS/1. Samal läpakal ütles enne videot üles Wifi. Nii huvi pärast lasin ka tema "suurele" kivile ca 1 minuti vältel tuld ja tõrva peale ja...tööle hakkas raibe !

PS/2. Kui kauaks see asi tööle jääb, on muidugi iseasi...

[KaruTEC]

RoHSi rõõmud, mis muud. Mul on tunne et varsti lubatakse pliitina tagasi massidesse, sest pliivabaga on palju huvitavaid probleeme.

[katkine5]

Olen lugenud jah sellest viisist. Plaan varsti see ette võtta (videokivi jootest lahti 100% kindlalt)

Kui kaugelt mis temperatuuriga umbes kuumutasid?

Ja jahutust ka modisid? Keegi pani prosele ja videokivile pärast kuumutamist peale termopasta, siis sinna peale vaskmündi vist (mingi münt ta oli), siis sinna peale termopasta ja siis alles jahutus ise. Pidavat paremaks tegema, aga ma kahtlen millegipärast. Või siis panna ainult termopasta?

[felch]

Kaugus oli umbes 3cm, varieerus. Sahmerdasin ringi jne. Kivi pealsete kondekate tina ei sulanud kordagi aga kivi "trükkplaat" oli tulikuum. Temperatuur...vist astmel 5. Muud skaalat sellel täppisinstrumendil ei ole.
Püüdsin juga mitte pooljuhi enese peale suunata. Kuna püstoli otsas oli sobiv düüs, siis see ilmselt ka õnnestus. Hetk tagasi omanik just kirjutas et ikka veel töötab.
Jahutust ei modinud, pole minu masin.

[martinr112]

Ei ole seal mitte ainult RoHSi rõõmud vaid jahtus on äärmiselt aladimensioneeritud, kui sisse koguneb tolm siis halveneb jahtus veelgi. Lisaks ei ole videokaardil sisseehitatud temperatuurisensorit, mis katkestaks ülekuumenedes töö. Inteli protsessoritele on sisseehitatud sensor ja kuumenedes alandab töösagedust. Ainuke läppar millel ma olen näinud, et radika küljes on termosensor on Macbook.
Korpused on ka väga pehmed, mistõttu saab asi kõvasti väntsutada kah.
On keegi üldse näinud, et näiteks lauaarvutil tuleks kivid jootest lahti?

[katkine5]

Kui kliimasoojendaja mul veel töötas, siis everest näitas ilusti video tempi, suht tihti oli üle 100 kraadi :D Aga võibolla ajan mingi teise tempiga sassi.

paavianite puhul oleks videokivi liiga kuumaks minnes automaatne väljalülitus väga tüütu, sest seda juhtub ikka väääga tihti siis.

[martinr112]

Sensorist üksi on vähe, riistvaralist või bios-tasemel piirajat ikka pole.

[felch]

Kuskilt lugesin, et HP olla huljem lihtsalt kivi takti alla tõmmanud. Et ei kuumeneks. Töökiirus muidugi kannatab aga mis teha kui disain valesti tehtud.
Takti saab ka ise muuta, päris välja lülitamist ei toimu minu teada ka prose juures, ikka lastakse takti alla.

[taavi]

ise ka vist juba kümneid paaviane üritanud sama meetodiga arstida - õnnestumise protsent 50 umbes. viimasel ajal võtsin kasutusele vähe vingema aparaadi - metcali rework stationi, millega saab stabiilset profiili tekitada - lähvad tööle küll, aga olen avastanud, et mõned plaadid ongi remontimatud. Samuti mõnel masinal remondist piisab ehk 5-10 minutiks. Samas, (joote)tina ju sulab 217 kraadi juures, aga räni hävineb 120 kraadi juures, kuidas saab see max 120C kuumutus tina lahti sulatada? tinal ju pole sellist vahepealset pudrutaolist olekut, on ju vaid kas sulanud või kivistunud, nagu jää ja vesigi.

[Max27]

martinr112 kirjutas:

On keegi üldse näinud, et näiteks lauaarvutil tuleks kivid jootest lahti?

Kusjuures olen sellist asja kohanud ka päris palju nVidia chipidega uuemapõlvkonna AMD prosega emaplaatide juures, ilmselt on süüdi samuti mittesobilik jahutuslahendus ja rabe pliivaba tina. Samas ei meenu, et oleksin selllist nähtust kohanud nforce-2 kiipidega MB juures, vead hakkasid sagedamini ilmnema siis kui taktsagedused ja siinikiirused tõusid kordades uuematel põlvkonna mudelitel.
Nendest paavianidest veel niipalju, et tegemist on kuuldavasti algselt peale vigastena projekteeritud Hiina odava rämpsuga (odavalt ei müüdud neid kahjuks meil siin), Elion oli ostnud ära ilge soodukaga terve suure partii, nende kahjuks aga garantiiaega pikendati kahele aastale ja hakkaski vaikselt kahjum tiksuma. Algul saadeti MOBOD remonti erinevatesse tehastesse läände, nüüd peaks kiibijootmis robot ka Eesti esinduses olemas olema ja tööd teostatakse kohapeal. Kuna asja juures on trükkplaat ise kõige väärtuslikum, siis ilmselt püütakse remontida ja käima ajada praktiliselt kõiki masinaid, uusi kiipe ilmselt saadakse kuskil hiina ladudest. Ma olen näinud seest ja avanud mingi vähemalt oma paarsisada antud garantiiremonditud masinat ja veel ei ole avastanud, et asemele oleks pandud tutikas tootjatehase poolt parentatud MB. Ikka püütakse masin odavamal viisil "käima ajada", kuuldavasti ei lähevat päris paljud HP dv- seeria läpakad käima isegi, peale vahetut garantiiremondis käimist ja kui klient otse esindusfirmas leti juures ei veendu masina 100% (99%) töötamises, siis nn. hilisemaid pretensioone ei rahuldata enam. See on tegelikult väga hea näide, kuidas taheti hõlpsasti teenida (ilmselt ka teeniti) miljoneid, rämpskauba müümise pealt ja enamik õnnetuid, kes selle antud seeria läpaka ostsid (ostavad veel) ei tee seda mitte muu, kui hea arvuti disaini ja tehniliste näitajate alusel. Muidugi on antud teemas ka nn. erandeid, osad antud seeria masinad millegipärast on jäänud pidama ja töötavad probleemivabalt, kui kaua, eks seda näitab aeg, kindel on see, et palju sõltub konkreetsest rüperaali kasutajast ja kasutusviisidest. Kui kasutada seda peamiselt lauaarvutina, regulaarselt tolmust aastas paar korda puhastada (läbi puhuda suruõhuga), teha mitte väga rasket tööd nendega (ressurssi nõudvad programmid ja mängud), väljast külmast tulles mitte kohe arvutit sisse lülitada jne. siis võivad osad dv- seeria rüpekad isegi suht kaua kesta.
Eks isegi ole neid remonditud aastate jooksul üksjagu ja kogemusi on lisandunud juurde kõvasti, lihtsalt BGA chipide kuumutmamine üldjuhul ei aita või ei jää eriti kauaks pidama, ideaalvariant oleks ikkagi kiip pealt maha ja uued "tinamütsid" otsa ning siis plaadile tagasi, just viimast on käsitsi teha suht riskantne, mõnel kel täpne käsi ja terav silm, seda saadab muidugi suurem edu...
Ise olen tavaliselt enne kiibi maha võtmist talle ümber pannud sellise nn. neljakandilise madala metallist (või keraamilise) raami, mille eelnevalt fikseerin tükkplaadile kuumakindla liimiga, siis ei ole vähemalt chipi tagasi kuumutamisel erinevatest nihetest tingitud probleeme.