Reaalteaduste seminar täiskasvanutele

[madis64]

Vaevalt et need asjad foorumi lugejaskonnale suurt huvi pakuvad.

Ikka pakuvad - ikkagi elus inimesed asjatavad 

[madis]

Pane ikka siiasamma, kuna vead on "tüüpilised" siis jääb ka teistele kasutajatele kuklasse pidama ja oskavad vältida oma töödes tegemistes neid.

[olevtoom]

Teisest osast ma mingeid jamasid ei leidnud; koma-punkti ja ühiku-tühiku probleemid siin-seal esinesid, aga nende likvideerimiseks ei ole mõistlik neid ette lugeda, vaid peaks lähteteksti otse redigeerida saama. Samuti nagu parandusi a la "avaldises Va peab a olema alaindeksis".
Ootame järge

[olevtoom]

Kolmanda osa kallal on ebameeldivalt vähe viriseda.
Lk. 10 võiks ehk märkida, et protsendisegadus saab selgemaks, kui saame aru, et protsent on osa millestki, "lihtsalt protsenti" looduses ei eksisteeri.
Lk. 15, 17 (ja ehk kuskil veel) palun väärtuse ja ühiku vahele tühikut.
Lk. 17 "pindalaühiku kohta" lahku.
Lk. 17 (ja ehk kuskil veel): ühikute nimetused kirjutatakse eestindatult ja väiketähega: meeter, paskal, vatt.

[madis]

Ma alguses mõtlesin ise ka nii, kuid olen hakanud teisiti kaaluma

Kas iseseisev protsent pole mitte see kui ütleme et "10% haigestunutest paraneb ilma ravita" ? Ok, see pole päris ISESEISEV % aga selle kõrval pole ka numbrit, ainult kontekst. Ja kui kirjutada et "ilma numbri ja/või  kontekstita % ei ole olemas" siis see on natuke juba matemaatiline filosofeerimine ?

Mida arvad ?

[madis]

Osa 4 lisatud. Kustutasin paar postitust mille inside joke on raskestihoomatav. Aga nende matemaatilist sisu võtan arvesse

[madis]

Osa 5 lisatud

[Vedru]

5. OSA

Pinge on elektriliste potensiaalide vahe.

Mida see potensiaal endast kujutab ja misasi see Volt siis ikkagi on, milles(-des) me seda potensiaalide vahet mõõdame?
Kas ei peaks meelde tuletama aatomi ehitust ja elektronide kihte?
Ja et mitte kõikide elementide, ainete? aatomites pole selliseid elektronkihte kus toimub elektronide ülekargamine?
 Mis teeb mingist materjalist või ainest elektrijuhi või dielektriku? 

Pooljuhi teema ilmselt tuleb veel aga seda ei saa kuidagi ilma ellnevata seletada?

[olevtoom]

Vahepeal polnud mul 4. osa vaatamiseks aega, mille pärast palun vabandust.

Sisuliselt on kõik korras. Vaid lk. 12 topeltpumba kirjelduse juures olev skeem on minu kui hüdraulikaskeeme mitte lugeda oskava inimese jaoks pisut paljuvõitu ja tekitas küsimuse, kas selle teose adressaadid on kõik hüdraulika-kirjaoskajad?
Mõnes kohas pole väärtuse ja ühiku vahel tühikut.
Lk. 36 on juttu polüetüleenist -- ehk oleks korrektsem polüeteen?

[madis]

Selle teose adressaadid on üle keskmise hüdraulikakirjaoskusega


Aga Vedru - küsimus on põhjalik ja ilmselt lühemal kujul (et mitte mahtu lõhki ajada) sokutan paar kolm slaidi vastuseks mõnda järgnevasse loengusse. Kisub kvantfüüsikaks aga ehk õnnestub selgitada natuke lihtsamalt