Võimendi Yamaha A-760 renoveerimine
#71
Pikad pühad, oli plaanis aias "rohelusega võidelda", kuid ilmataat tõmbas sellise kuumalaine peale, et hea peremees ei aja koera ka välja (kass läheb ise kui soovi on).  Smile

Ega midagi, tõmbame selle võimendi potsad kokku ja "vilistame ta läbi" nagu martk ütleb.

Jahedas toas ongi parem sellise asjaga tegeleda.

Esimese sammuna võtsin ette teema, mida seni uurinud ei ole, nimelt RMAA (millel rakendusesisesed kasutajale kättesaadavad helikaardi nivooseaded puuduvad) mõõtetulemuste sõltuvus helikaardi sisend- ja väljundnivoode suhtest.

Signaal siis lastud läbi võimendi ühes seades, võimendi volüüminupp ca 23:30 asendis (nupuskaala järgi -23 ühikut), väljundsignaal võetud kõlariterminalidelt ning võimendi koormuseks olid 8-oomised takistid. RMAA seatud 44.1kHz peale, et mõõdetav signaalivahemik ca 20 kHz juures lõpeks)

Mõõdetava signaali nivoo seatud nii et ei klipiks (RMAA indikaatori järgi ca -3dB).

Tulemused:

a) koond:
   

b) Sageduskarakteristik ja müratase:
         

c) THD ja ülekostvus:
         

Parima tulemuse näib andvat seadetekomplekt, kus helikaardi sisendsignaali nivoo on seatud 90-le (protsendile?) ning klippimispiirangust tulenevalt helikaardi väljundnivoo 36-le.

Samade helikaardiseadetega vaadatuna on RMAA-s loopback signaal üsna ilus (RMAA-ga mõõta ei anna, kuna nivoo on selle jaoks liiga madal):
   

Ega midagi, võtame siis mõõtmisel aluseks 36/90/-23 väärtuste komplekti.
Vasta
#72
Jätkuks siis eelnemises postituses otsustatud seadetega saadud üksikmõõtmise tulemused (direct-moodis):

   

         

         

Pole nagu paha, kuid midagi on ülekostvusega jama - see ei tohiks olla nii suur, see ei tohiks olla nii lineaarne ning fonosisendi kaudu vinüülilt oma testilugusid kuulates, peaks oluliselt parem olema.

Mis viib mõttele, et probleem võib olla skeemitehniline ning paikneda lülitiplokis (ehk Stereo-mono lüliti kandis või plaatidevahelises kaabelduses).
Aga kuna võimendi ümberehitamine ei ole päevakorras, siis hetkel jääb põhjalikum uurimistöö ootele.
Vasta
#73
Natuke teistpidi mõõtmine (1V RMS väljundpingel, et saaks võrrelda pikoskoobi tulemustega kui vaja peaks minema):

tarkvaraks REW
väljundsignaal kõlariterminalidelt 1V RMS
sisendsignaaliks 68mV RMS (vastab jämedalt pikoskoobi generaatori 100mV peak-to-peak nivoole)
helitugevusnupp ikka 23:30 (-23) asendis:

a) helikaardi loopback (L ja R kanalid eraldi)
müratase:
         

müratase + THD:
         

b) võimendi väljund (L ja R eraldi) - müratase:
         

c) võimendi väljund (L ja R eraldi) - THD:
         

d) võimendi väljund (L ja R eraldi) - müratase+THD:
         
Vasta
#74
Kolmas mõõtmisviis pikoskoobi FFT (pikoskoobi signaaligeneraatorist võetud 1kHz 100mV P2P ehk 68 mV RMS signaaliga).

Esmane tulemus näib kehvake olevat:
   

Kuid kui vaadata piksokoobi generaatori signaale loopbackis eri nivoodel:
         

, siis see kolmas harmooniline näib tulenevat enam madala nivooga tehtud sisendsignaalist endast kui võimendist.

Mis viib mõttele, et helikaardi kaudu mõõtmiste jaoks (kui neid jätkata) tuleks muudetava võimendusega puhvervõimendid ehitada nii sisend kui väljundsignaalidele.
Vasta
#75
Mul küll pole olnud tarvidust puhvreid kasutada võimude mõõtmiseks, helikaardi sisendi poolel olen kasutanud lihtsalt 1k potekat pingejagurina, et pinge helikaardi jaoks liiga kõrgeks ei läheks, võimu poolel aga keerand volumi nii, et helikaardi väljundit väga palju maha ei peaks tõmbama.
Mõõtmistulemused on kuidagi nigelavõitu, eriti müra. Sellised numbrid peaks juba kõrvaga kuulda olema kõlarist. Ega mõõtejuhtmetest kuskilt või ebaõnnestunud maanduste ühendamisest ei võinud tekkida see müra?
Kas need kaks kondekat C511 ning C512 olid omal kohal või võtsid maha?
Vasta
#76
See signaalist ilmnev tugev müra tundub endalegi imelik, pole nagu sarnast pilti varem näinud, kuid klappidest midagi eriti ei kosta.

Peab natuke mõtlema, teiste võimenditega võrdlusmõõtmisi tegema ning ehk lõpuks ka signaaligeneraatori ja ostsilloskoobi soetama.
Vasta
#77
Soeta soojenduseks paar signaalieraldustrafot (balunid).

Sellega saad igasugu groundloope välistada, võid panna neile "bypass" lülitid lisaks ja näed kohe ära kas on groundloobid või mitte. Kui müra ilma trafota suurem, siis järelikult on.
Vasta
#78
Muidu hea mõte aga balunid on tavaliselt kõrgsageduslike signaalide jaoks, kui tahad midagi 20 Hz juures või alla selle mõõta võivad küllastusse minna ja tulemusega pole midagi teha.
Vasta
#79
Seda küll, eks sellega peab arvestama.
Aga enamus jama on 50Hz ja kordsed niikuinii Smile
Vasta
#80
Üsna suure lampvõimu trafo saab väga lihtsalt küllastusse ka 50 Hz peal, ilmselt saab ka pisikese kõrgsagedusliku baluni.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne