15-12-2009, 09:45 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 15-12-2009, 11:06 AM ja muutjaks oli KaruTEC.)
Panen siia mõned soovitused söövitamise ja maskide valmistamise kohta. Kes soovib, see lisab. Diskussioon ja küsimused võib teise teemasse panna.
1. Fotomaskid
Kui on vaja teha kilele mask, siis selleks on kõige parem spets. matt trükikile. Läbipaistev ei ühtlusta ja teravus kannatab. Parem on kasutada laserprinterit, kuna joon on tugevam. Joone tumendamiseks on olemas spetsiaalne sprei (print blackener) kuid seda ei pea ilmtingimata kasutama, saab ilma ka. Kui raha on, siis kasutage. Kilet ja spreid küsige trükitarvikuid müüvatest firmadest, kontoritarvete poed jäävad hätta.
Väljaprintimisel tuleb jälgida et trükikülg läheks VASTU PLAATI. Muidu annab kile paksus väikese ebatäpsuse(valgus paistab veidi joone alla).
Laserprinteri ei ole mõeldud täpseks tööks ja sellega peab arvestama. Täpsus horisontaalsuunas on reeglinga kõrge, kuid pikisuunas (veosuunas) olen näinud kõikumist ca 1mm. Tuleb teha testprint ja mõõta metalljoonlauaga ning seejärel kompenseerida (kui soft võimaldab) nt 99.5% või 100.5%, usun et saate aru.
Kui on väike plaat, siis lühem külg läheb "piki paberit" nii on täpsus suurem.
Peale printouti pange top/bottom kiled kohakuti ning võrrelge. Ka puurimismask tuleks teha kilele ja seda võrrelda, kuna paberile printides võib pikiviga erineda.
Mina väldiksin jooni alla 0.3mm, reeglina ei ole nii peenikest vajagi, olen teinud 32bit ARMi plaate kus kõige peenem vajalik joon oli 0.25, enamasti aga 0.4.
2. Valgustamine
Valgustamisest. Fotoresisti saab peale kanda laminaatoriga (amatööri jaoks liiga kauge tegevus), spreiga (ebatäpne, nõuab head kogemust) või siis tuleks osta valmis toorik (soovitan soojalt). Edaspidine jutt tooriku baasil.
Toorik on kaetud kleebuskiga mis väldib iseilmutumist. Soovitan osta toorikud vastavalt vajadusele, varuda ei tasu. Kui on vaja säilitada, siis hoidke külmas.
Peale kile eemaldamist tuleks töötada vähese valgusega (pimikut pole tarvis, kuid päikesevalguse eest peab varjuma).
Kinnitage maskid omavahel servadest kokku, tekib kiletasku. Torgake plaat vahele. Tegelikult võiks plaat olla eelnevalt puuritud, veel parem oleks väiksed avad enne ja suured peale söövitust. Puur peab olema terav, sest kraesid olla ei tohi. Puurida tuleb enne "kleepeka" eemaldamist, see vähendab kraesid ja kleepekas hoiab puuri paigal.
Valgustamiseks sobib UV kohver, ei pea ostma võib ka ise teha. Mida kaugemal on UV torud plaadist, seda ühtlasem ja paralleelsem on valgus.
Säritusaeg on väga sõltuv, kindlasti tuleks teha proovisäritus ja ilmutus toorikuribal. Reeglina jääb aeg 30..180 sekundi vahele.
Peale säritamist on "artwork" ehk rajad kergelt näha. Kui midagi pole näha, siis on midagi valesti.
3. Ilmutamine
Ilmutamiseks võib teoreetiliselt kasutada NaOH lahust, praktikas on hea kasutada spetsilmutit, milles on teatud inhibiitorlisandid. Ilmuti peab olema värske, mõistlik on iga kord uus teha, sest toorik on kallim kui ilmuti ja pealegi, kui puuritud toorik nässu läheb...
Lahuse tegemiseks kasuta destilleeritud vett, seda saab kopikate eest ehituspoodidest (nt. Espak)
Ilmuti temperatuur peab olema vastav pakile kirjutatuga, kindlasti ei tohi see olla kuumem. Pane plaat ilmutisse ning lase 10-20 sekundit seista. Siis hakka vaikselt liigutama, on näha kuidas üleliigne resist maha lahustub. Võib kasutada pehmet pintslit ja sellega plaadi pinda puhastada.
Peale ilmutamist vaata hoolega plaadi puhast pinda - peab olema näha vask, vahel jääb õhuke kile peale ja siis söövitad ennast lolliks. Kui kile on peal, võib proovida edasi ilmutada kuid see ei pruugi enam aidata - viga oli valgustamises, liiga vähe säritusaega.
Kui on ilmutatud, loputa puhtas destilleeritud vees.
4. Söövitamine
Söövitamiseks soovitan naatriumpersulfaadi lahust. Lahuse temperatuur 35..40 kraadi, kuumem hakkab juba artworki sööma.
Kindlasti peaks kasutama "mullitajat", selle saab odavalt akvaariumipoest.
Söövitamiseks pane plaat serviti anumasse, plaadi võib riputada juhtmest konksu ja pliiatsi abil. Näppe ei maksa lahuses hoida. Mullid ei tohiks otse plaadile tulla, piisab kui need lahust segavad.
Peale 30 sekundit peaks midagi toimuma, liiguta kergelt plaati ja vaata kas servad juba edenevad.
Kogu söövitus võtab aega kuni 2 minutit. Kui mõned täpid on visad kaduma, siis võib veel minuti hoida, kui ikka ei kao siis on trükkplaaditooriku viga ja neid täppe saad ka hiljem jootekolviga kõrvaldada.
Peale söövitust pese plaat hoolega puhtaks.
Eemalda fotoresisti kiht nitrolahustiga.
Lihvi plaat jooksva vee all "karukeelega" (küsi värvipoest). Lihvi õrnalt, nii et vask läigiks. Liivapaber on kuradist.
Pese veelkord üle, loputa destvees, kuivata salvrätiga ja siis kuivata ahjus 80 kraadi juures.
Kui plaat on kuiv, kata kampollakiga.
Lase lakil pool tundi kuivada.
Valmis.
1. Fotomaskid
Kui on vaja teha kilele mask, siis selleks on kõige parem spets. matt trükikile. Läbipaistev ei ühtlusta ja teravus kannatab. Parem on kasutada laserprinterit, kuna joon on tugevam. Joone tumendamiseks on olemas spetsiaalne sprei (print blackener) kuid seda ei pea ilmtingimata kasutama, saab ilma ka. Kui raha on, siis kasutage. Kilet ja spreid küsige trükitarvikuid müüvatest firmadest, kontoritarvete poed jäävad hätta.
Väljaprintimisel tuleb jälgida et trükikülg läheks VASTU PLAATI. Muidu annab kile paksus väikese ebatäpsuse(valgus paistab veidi joone alla).
Laserprinteri ei ole mõeldud täpseks tööks ja sellega peab arvestama. Täpsus horisontaalsuunas on reeglinga kõrge, kuid pikisuunas (veosuunas) olen näinud kõikumist ca 1mm. Tuleb teha testprint ja mõõta metalljoonlauaga ning seejärel kompenseerida (kui soft võimaldab) nt 99.5% või 100.5%, usun et saate aru.
Kui on väike plaat, siis lühem külg läheb "piki paberit" nii on täpsus suurem.
Peale printouti pange top/bottom kiled kohakuti ning võrrelge. Ka puurimismask tuleks teha kilele ja seda võrrelda, kuna paberile printides võib pikiviga erineda.
Mina väldiksin jooni alla 0.3mm, reeglina ei ole nii peenikest vajagi, olen teinud 32bit ARMi plaate kus kõige peenem vajalik joon oli 0.25, enamasti aga 0.4.
2. Valgustamine
Valgustamisest. Fotoresisti saab peale kanda laminaatoriga (amatööri jaoks liiga kauge tegevus), spreiga (ebatäpne, nõuab head kogemust) või siis tuleks osta valmis toorik (soovitan soojalt). Edaspidine jutt tooriku baasil.
Toorik on kaetud kleebuskiga mis väldib iseilmutumist. Soovitan osta toorikud vastavalt vajadusele, varuda ei tasu. Kui on vaja säilitada, siis hoidke külmas.
Peale kile eemaldamist tuleks töötada vähese valgusega (pimikut pole tarvis, kuid päikesevalguse eest peab varjuma).
Kinnitage maskid omavahel servadest kokku, tekib kiletasku. Torgake plaat vahele. Tegelikult võiks plaat olla eelnevalt puuritud, veel parem oleks väiksed avad enne ja suured peale söövitust. Puur peab olema terav, sest kraesid olla ei tohi. Puurida tuleb enne "kleepeka" eemaldamist, see vähendab kraesid ja kleepekas hoiab puuri paigal.
Valgustamiseks sobib UV kohver, ei pea ostma võib ka ise teha. Mida kaugemal on UV torud plaadist, seda ühtlasem ja paralleelsem on valgus.
Säritusaeg on väga sõltuv, kindlasti tuleks teha proovisäritus ja ilmutus toorikuribal. Reeglina jääb aeg 30..180 sekundi vahele.
Peale säritamist on "artwork" ehk rajad kergelt näha. Kui midagi pole näha, siis on midagi valesti.
3. Ilmutamine
Ilmutamiseks võib teoreetiliselt kasutada NaOH lahust, praktikas on hea kasutada spetsilmutit, milles on teatud inhibiitorlisandid. Ilmuti peab olema värske, mõistlik on iga kord uus teha, sest toorik on kallim kui ilmuti ja pealegi, kui puuritud toorik nässu läheb...
Lahuse tegemiseks kasuta destilleeritud vett, seda saab kopikate eest ehituspoodidest (nt. Espak)
Ilmuti temperatuur peab olema vastav pakile kirjutatuga, kindlasti ei tohi see olla kuumem. Pane plaat ilmutisse ning lase 10-20 sekundit seista. Siis hakka vaikselt liigutama, on näha kuidas üleliigne resist maha lahustub. Võib kasutada pehmet pintslit ja sellega plaadi pinda puhastada.
Peale ilmutamist vaata hoolega plaadi puhast pinda - peab olema näha vask, vahel jääb õhuke kile peale ja siis söövitad ennast lolliks. Kui kile on peal, võib proovida edasi ilmutada kuid see ei pruugi enam aidata - viga oli valgustamises, liiga vähe säritusaega.
Kui on ilmutatud, loputa puhtas destilleeritud vees.
4. Söövitamine
Söövitamiseks soovitan naatriumpersulfaadi lahust. Lahuse temperatuur 35..40 kraadi, kuumem hakkab juba artworki sööma.
Kindlasti peaks kasutama "mullitajat", selle saab odavalt akvaariumipoest.
Söövitamiseks pane plaat serviti anumasse, plaadi võib riputada juhtmest konksu ja pliiatsi abil. Näppe ei maksa lahuses hoida. Mullid ei tohiks otse plaadile tulla, piisab kui need lahust segavad.
Peale 30 sekundit peaks midagi toimuma, liiguta kergelt plaati ja vaata kas servad juba edenevad.
Kogu söövitus võtab aega kuni 2 minutit. Kui mõned täpid on visad kaduma, siis võib veel minuti hoida, kui ikka ei kao siis on trükkplaaditooriku viga ja neid täppe saad ka hiljem jootekolviga kõrvaldada.
Peale söövitust pese plaat hoolega puhtaks.
Eemalda fotoresisti kiht nitrolahustiga.
Lihvi plaat jooksva vee all "karukeelega" (küsi värvipoest). Lihvi õrnalt, nii et vask läigiks. Liivapaber on kuradist.
Pese veelkord üle, loputa destvees, kuivata salvrätiga ja siis kuivata ahjus 80 kraadi juures.
Kui plaat on kuiv, kata kampollakiga.
Lase lakil pool tundi kuivada.
Valmis.