23-01-2010, 02:52 PM
Tibake siis oma mängijast ka.
Plaadimängija taldriku kattest:
Siin on valik nii suur ja netis materjali rohkem kui küll. Igaüks teeb oma valiku. Ja ilmselt leiab ka põhjenduse, miks ta nii või teisiti teeb(või ei tee).
Minu mõte oli teha endale see matt veluurist paksusega ca. 3mm. Hakkasin otsima ja tuleb välja, et polegi nii kerge leida sellist materjali. Eriti kui tahad veel mingit kindlat paksust ja värvi. Ja ka see pind peaks olema suht ühtlane, st. pind peaks olema mitte väga pikakarvaline ja ka mittelühikarvaline vaid selline paras.
Kuna aga see tegemise hullus oli juba nii sees, siis mõtlesin, et miks mitte teha kroomnahast(st. kroomnaha tagumist poolt pean silmas, mitte seda siledat). Selline paras nahatükk juhtus kodus olema ka, ca. 2mm paks. Aga ta oli kortsus. Lõikasin sealt nö. musta suuruse välja ja panin teise vette paariks tunniks ligunema. Pärast seda asetasin naha klaasile kuivama, läks kenasti sirgeks küll. Nii ta mul kuivas miski 4 päeva vist. Tundus täitsa kuiv olevat. Lõikasin siis katte välja, auk sisse ja valmis. Siis avastasin, et taldrikul on keskel süvend ka, et tegelikult peaks ka selle tarbeks tükikese nahka ohverdama. Aga kuna oli miskipärast kiire, siis asetasin ta lihtsalt vana mati peale(nii ta vedeleb mul seal siiamaani).
Järeldused ja mis juhtus:
Kõigepealt, kuna see sile kroomist nahapind on allapoole siis selline matt võib libiseda ja eeldab kinnitamist paari liimitilgaga või midagi taolist. Kuna mul nüüd see lapaks on seal vedelenud paar kuud, siis huvitav on veel see, et nahk on ikkagi kkku kuivanud ca 3mm võrreldes mati algsuurusega. Nii et kui on tegu niisutamise, liimimisega tuleb ikkagi lasta tal korralikult kuivada. Ja 2mm paksust on ikkagi vähe.
Kunagi, tuleb see asi ette võtta uuesti.variantideks siis ilmset jääb kas kahe kroomnaha kokkukleepimine(siledad pooled vastakuti) või siis lihtsalt veluur või kokkukleebitud veluur, et saada soovitud paksust.
Plaadimängija taldriku kattest:
Siin on valik nii suur ja netis materjali rohkem kui küll. Igaüks teeb oma valiku. Ja ilmselt leiab ka põhjenduse, miks ta nii või teisiti teeb(või ei tee).
Minu mõte oli teha endale see matt veluurist paksusega ca. 3mm. Hakkasin otsima ja tuleb välja, et polegi nii kerge leida sellist materjali. Eriti kui tahad veel mingit kindlat paksust ja värvi. Ja ka see pind peaks olema suht ühtlane, st. pind peaks olema mitte väga pikakarvaline ja ka mittelühikarvaline vaid selline paras.
Kuna aga see tegemise hullus oli juba nii sees, siis mõtlesin, et miks mitte teha kroomnahast(st. kroomnaha tagumist poolt pean silmas, mitte seda siledat). Selline paras nahatükk juhtus kodus olema ka, ca. 2mm paks. Aga ta oli kortsus. Lõikasin sealt nö. musta suuruse välja ja panin teise vette paariks tunniks ligunema. Pärast seda asetasin naha klaasile kuivama, läks kenasti sirgeks küll. Nii ta mul kuivas miski 4 päeva vist. Tundus täitsa kuiv olevat. Lõikasin siis katte välja, auk sisse ja valmis. Siis avastasin, et taldrikul on keskel süvend ka, et tegelikult peaks ka selle tarbeks tükikese nahka ohverdama. Aga kuna oli miskipärast kiire, siis asetasin ta lihtsalt vana mati peale(nii ta vedeleb mul seal siiamaani).
Järeldused ja mis juhtus:
Kõigepealt, kuna see sile kroomist nahapind on allapoole siis selline matt võib libiseda ja eeldab kinnitamist paari liimitilgaga või midagi taolist. Kuna mul nüüd see lapaks on seal vedelenud paar kuud, siis huvitav on veel see, et nahk on ikkagi kkku kuivanud ca 3mm võrreldes mati algsuurusega. Nii et kui on tegu niisutamise, liimimisega tuleb ikkagi lasta tal korralikult kuivada. Ja 2mm paksust on ikkagi vähe.
Kunagi, tuleb see asi ette võtta uuesti.variantideks siis ilmset jääb kas kahe kroomnaha kokkukleepimine(siledad pooled vastakuti) või siis lihtsalt veluur või kokkukleebitud veluur, et saada soovitud paksust.