Füüsika [elekter]
#11
Nüüd takisti arvutamine selge, loodetavasti saab kalkulaatorita järgmised korrad hakkama. Ehk tuleb veel küsimusi, niikaua võib midagi tarka juurde kirjutada :P
Vasta
#12
Küsimus , kui testri lüliti on 10A peal ja displei näitab 0,05 siis voolu tugevus on 0,5 Amprit või ?

Tegemist on MAS830L testriga http://www.p-mastech.com/products/04_dm/mas830l.html
Vasta
#13
(14-01-2011, 01:31 AM)alarmiin Kirjutas: Küsimus , kui testri lüliti on 10A peal ja displei näitab 0,05 siis voolu tugevus on 0,5 Amprit või ?

Tegemist on MAS830L testriga http://www.p-mastech.com/products/04_dm/mas830l.html
Ikka 50 mA ehk 0,05A. Skaala annab mx voolu, mida selles režiimis mõõta saab. NB! 10A puhul tuleb 1 testri juhe tavaliselt tõsta 10A pessa (teine jääb COM ehk üldklemmi pessa nagu ikka).
Vasta
#14
Kas ma mõõdan õieti alalisvoolu Ampreid ?

http://www.youtube.com/watch?v=ZFhhFsmq-tY

Testri lüliti on 10A peal ja displei näitab kohati 400 milliamprit, kui nüüd samal ajal punane testri juhe ümber tõsta ja lüliti keerata 20 V peale näitab displei 12 V.

Kas siis võib arvutada, et see generaator on nende pöörete juures
0,4A x 12V=4,8 W

Või ma mõõdan testriga Ampreid ikka valesti. Tean, et muidu ühendatakse ampermeeter vooluringi jadamisi, aga siis saab teada tarbia voolu vajaduse.
Vasta
#15
Nii mõõdad geneka lühisvoolu. Võimsust nii aga arvutada ei saa... Esimesel juhul mõõdad lühisvoolu ning pinge on antud hetkel suht nullis. Teisel juhul mõõdad pinget, kuid mingit koormust genekale ei ole.
Kohvipaksu pealt ennustades võiks väljundvõimsus video põhjal olla kuskil 0,2W (antud pööretel).
Kui tahad mingit väljundvõimsust teada saada, siis pane koormuseks mingi takisti (10-100ohm) ning mõõda takisti pealt pinget. Pinge ning takistusega saad arvutada juba võimsuse.
Vasta
#16
Kas siis lühisvool ei ole väljund vool ?
Samas kui panen sellele generaatorile toiteploki ventilaatori sappa,mille kirjad näitavad DC 12V ja 0,30A , siis see peaks olema ju 12*0,30=3,6 W.
http://www.youtube.com/watch?v=XZIwi04eBWc
Vasta
#17
Võtame siis mõne elulise näite...
Oletame, et jaksad joosta 30km/h.
Paneme sulle 50kg seljakoti selga ning nüüd jaksad joosta 10km/h.
Võttes su eelneva arvutuskäigu, siis sa valetasid sõpradele, et jaksad joosta 30km/h kui sul on 50kg seljakott seljas - hakkad mõikama?

Ning kui sinna taha panna 10KW elektripliit, kas siis see tähendab, et selle geneka võimsus on 10KW - like no? Kui ventilaatorile anda 12V pinge (mille juures ta tarbib .3A), siis on ventika võimsus 3,6W. Kui annad ventikale 5V mille juures ta tarbib näit .1A( täpset voolutarbivust 5V juures ei tea, kuna seda pole märgitud), siis on ta võimsuseks 0,5W.
Vasta
#18
10 KW pliidi puhul annab genekas oma voolu välja,aga pliidi raud läheb ainult
+ 0,0001 C soojemaks.

Elulise näite puhul olen aru saanud, et elektrit väsimisega võrrelda on natuke raske. Siiani nagu võrrelnud vedeliku voolamisega torustikus. Pinge (V) on vedeliku surve torus ja voolutugevus (A) on selle vedeliku viskoossus ehk siis paksus.

Võimsuse arvutamisel on valem 1W=1V*1A , et 1vatt on 1-amprise voolu võimsus 1-voldise pinge puhul.

(Kui ventilaatorile anda 12V pinge (mille juures ta tarbib .3A), siis on ventika võimsus 3,6W )
võimsus 36 W või 3,6 kumb siis ?

Ütleme siis, et kui ma saan selle genekaga ventilaatori täisvõimsusel tööle, et 0,30A tarbib 12V pinge puhul, siis annab genekas välja 0,30*12=0,36W

krt kuskil on mingi jama, sest 6,3 V ja 0.3 A hõõgniidiga elektripirn põleb selle genekaga läbi.
Vasta
#19
(02-02-2011, 04:14 PM)qwerty009 Kirjutas: Võtame siis mõne elulise näite...
Oletame, et jaksad joosta 30km/h.
Paneme sulle 50kg seljakoti selga ning nüüd jaksad joosta 10km/h.
Võttes su eelneva arvutuskäigu, siis sa valetasid sõpradele, et jaksad joosta 30km/h kui sul on 50kg seljakott seljas - hakkad mõikama?
Kõigepealt:
[Pilt: pie.gif]
1) mõõtsid otse geneka väljundist voolu, said 0,5A. Kui tester on voolumõõtmis reziimis siis on takistus testri otsade vahel väga väike 0,01ohm näiteks.
2) mõõtsid testriga pinget geneka otsadelt (koormust samal ajal ei olnud). Pinget mõõtes on takistus testri otsade vahel väga suur (mitusada Kohmi) ning said 12V.

Need on 2 täiesti erinevates tingimustes saadud mõõtetulemust, kuidas saab sealt välja noppida 2 suuremat arvu ning arvutada võimsust?


Selle nn väljundvõimsuse mõõtmine on suht mõttetu, kuna see oleneb sellest kui kiiresti seda parasjagu keerutada, kuid kui on soov seda ikkagi teha, siis nagu enne mainisin on vaja püsiva takistusega koormust. Mõõdad selle koormuse takistuse, ühendad selle geneka külge, ajad genekat ringi ning samal ajal mõõdad pinget. Nüüd on sul 2 asja teada: pinge ja takistus ning nende 2 abiga saad arvutada kõik ülejäänu.
Vasta
#20
takisti triipudega otsa peal punane keskel pruun,pruun ja otsa peal kollane. Peaks olema 210 ohmsi.

Sellele panin generaatori juhtmed külge ja otstesse testri juhtmed. Testri lüliti 20 V peale.
Displei näitas kõrgemate pöörete juures 8,75 ... 10 V.

W=V ruudus : takistus ,ehk siis ca 9*9/210=0,3857 W

ja teise takistiga pruun,must,must,kollane 10 ohm oli pinge 3,5 ... 4 V

3,5 x 3,5 : 10 = 1,225 W

Takistiga saan ainult tarbitud voolu võimsuse teada, aga mitte generaatori väljund võimsuse. 0,3W pirn hakkab selle genekaga põlema 1,2W pirn hakkab ka põlema, aga kas 4W pirn hakkab normaalselt põlema ?
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne