Postitused: 578
Teemad: 140
Liitus: Dec 2009
Pildist ei saa hästi aru - kas tõesti on ühe mähise takistus 1,4 oomi ja teisel 0 ? 1,4 oomist uuri lähemalt, keera testril skaalanuppu allapoole (2k-> 200 jne). Kui mõõdad liiga "kõrge" skaalaga, saadki vale näidu, tegelikult ebatäpse mitte vale...
(14-01-2011, 02:07 PM)alarmiin Kirjutas: Kas mõni trafo ampreid ka tõstab ? ... Tõstab ikka. Trafo võimsuse piires. Kui sul on nt. 50W trafo, saad sealt 50V ja 1A või kasvõi 5V ja 10A. P=U*I valemi "kehtimisalast" ei tohi välja minna. Suurtel vooludel on ka oluline, et traadi läbimõõt oleks piisav!
Postitused: 27
Teemad: 1
Liitus: Jan 2011
14-01-2011, 02:43 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-01-2011, 06:30 PM ja muutjaks oli alarmiin.)
testriga
200 K = 01,4
20 k = 1,39
2k = 1,396
200 = 1 ,
see sama asi jämedama traadi pealt.
20 k = 0.00
2 k = ,002
200 = 02,6
Kui testri lüliti on 200V~ ja otsad peenema traadiga mähise küljes . Oma väikse vahelduvvoolu generaatoriga voolu annan , trafo jämedama traadiga mähisesse , siis näitab displei 90,0 - 100,2 ja ilma trafot vahele panematta on see number 3,4 - 4,1
See on siis lihtsalt manteltrafo pingemadalduseks või ?
Et saada sellest vaheldile (inverterile) väljundtrafot, siis peaks primaarmähise ümber mähkima keskväljundiga trafoks ?
Postitused: 578
Teemad: 140
Liitus: Dec 2009
14-01-2011, 10:30 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 14-01-2011, 10:32 PM ja muutjaks oli felch.)
(14-01-2011, 02:43 PM)alarmiin Kirjutas: testriga
200 K = 01,4
20 k = 1,39
2k = 1,396
200 = 1 ,
see sama asi jämedama traadi pealt.
20 k = 0.00
2 k = ,002
200 = 02,6
Kui testri lüliti on 200V~ ja otsad peenema traadiga mähise küljes . Oma väikse vahelduvvoolu generaatoriga voolu annan , trafo jämedama traadiga mähisesse , siis näitab displei 90,0 - 100,2 ja ilma trafot vahele panematta on see number 3,4 - 4,1
See on siis lihtsalt manteltrafo pingemadalduseks või ?
Et saada sellest vaheldile (inverterile) väljundtrafot, siis peaks primaarmähise ümber mähkima keskväljundiga trafoks ? Ehk siis primaari takistus on ca 1,4k ja sekundaaril 2,6 oomi. Takistuse järgi julgeks oletada et võid tolle peenema mähise võrku ühendada. Peaksid saama sekundaarilt umbes 8..9V vahelduvat. NB! Kui trafo hakkab tegema tumedat tugevat urinat ja kuumeneb kõvasti, lülita kohe välja. Siis ikkagi ei sobi vooluvõrgu jaoks.
Inverteri ühendusest ei saanud aru - tahad pinget tõsta ja sul on sobiv generaator? Siis ühendatakse generiga madala takistusega mähis. Teisel mähisel saad kõrge pinge (ülekande tegur on su pingete järgi 90/3,4). Vool on aga muidugi väike, sõltub traadi läbimõõdust.
Postitused: 27
Teemad: 1
Liitus: Jan 2011
Generaatori järgi panin sellepärast, et trafot läbi ei põletaks. Esialgsel vaatlusel arvasin, et äkki on tegu keskväljund trafoga (center tap transformer) ja saab kasutada vaheldi ehitamiseks.
Tänud vastuste eest !
Postitused: 27
Teemad: 1
Liitus: Jan 2011
Kui teha ise trafo, et pinget madaldada, siis kuidas seda arvutada ja kas sedasi üldse saab teha? 300 keerdu on jämedama traadiga peal ja takistus 1,2 oomi. Väljanägemine umbes selline.
http://picasaweb.google.com/1alarmiin/De...8859580386
Postitused: 578
Teemad: 140
Liitus: Dec 2009
(16-01-2011, 01:21 AM)alarmiin Kirjutas: .. Väljanägemine umbes selline.
http://picasaweb.google.com/1alarmiin/De...8859580386 See on ca 10W trafo ja sekundaar maksimaalselt 1A voolutugevuse jaoks (silma järgi hinnates).
Trafode arvutuseks on netis palju programme. Nt. see: http://hw.cz/software/transforn_calculat...ormer.html
Postitused: 27
Teemad: 1
Liitus: Jan 2011
17-01-2011, 07:16 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 17-01-2011, 10:22 PM ja muutjaks oli alarmiin.)
Selle programmi puhul natuke selgitust vaja .
http://picasaweb.google.com/1alarmiin/De...4341041858
A - trafo ferriidi või südamiku mõõdud.
B - soovitud väljund võimsus.
C - soovitud väljund pinge.
D - (programmi arvutatud) traadi läbimõõt. Sekundaarmähis
E - (programmi arvutatud) keerdude arv. Sekundaarmähis
F - (programmi arvutatud) traadi läbimõõt. Primaarmähis
G - (programmi arvutatud) keerdude arv. Primaarmähis
H - sisse tulev pinge
I - (programmi arvutatud) sisse tulev (A) voolu tugevus
Kui minu arusaam programmist on õige, siis kuidas mähkida ?
Kas primaarmähise mähin sekundaarmähise peale, või kõrvale ja kas keerud peavad olema mõlemil mähisel ühtepidi ?
Postitused: 578
Teemad: 140
Liitus: Dec 2009
(17-01-2011, 07:16 PM)alarmiin Kirjutas: Selle programmi puhul natuke selgitust vaja .
http://picasaweb.google.com/1alarmiin/De...4341041858
A - trafo ferriidi või südamiku mõõdud.
B - soovitud väljund võimsus.
C - soovitud väljund pinge.
D - (programmi arvutatud) traadi läbimõõt. Sekundaarmähis
E - (programmi arvutatud) keerdude arv. Sekundaarmähis
F - (programmi arvutatud) traadi läbimõõt. Primaarmähis
G - (programmi arvutatud) keerdude arv. Primaarmähis
H - sisse tulev pinge
I - (programmi arvutatud) sisse tulev (A) voolu tugevus
Kui minu arusaam programmist on õige, siis kuidas mähkida ?
Kas primaarmähise mähin sekundaarmähise peale, või kõrvale ja kas keerud peavad olema mõlemil mähisel ühtepidi ? Tundub küll õige arusaam olevat...
Üldiselt keritakse mähised üksteise peale, vahele isoleeri kiht. On ka sääraseid aluseid, kus saab kõrvuti kerida - alusel on plastist vahe või tõke.
Mähised ikka ühtepidi.
Postitused: 27
Teemad: 1
Liitus: Jan 2011
Trafo töösagedus ?
Et vähendada pöörisvooludest tingitud energiakadu on südamik 0,5 ... 0,35 mm paksustest terasplekkidest ja kõrgema sageduse korral on veel õhematest terasplekkidest, aga kuidas aru saada ferriidsüdamiku sagedusest ?
Postitused: 578
Teemad: 140
Liitus: Dec 2009
(26-01-2011, 03:10 PM)alarmiin Kirjutas: ... aga kuidas aru saada ferriidsüdamiku sagedusest ? Vist on ainus võimalus teha kindlaks südamiku mark ja selle järgi datasheet leida. Kerge see ei saa olema...
|
