Andurist AC lugemine

[felch]

.... Kui sinna ÜKS kord boot peale kirjutada võib hiljem üle USB
uut programmi lihtsalt otse PC-st laadida. ...

A.R. Mismoodi tolle bootloaderiga majandatakse? St mismoodi tema kaudu uut koodi kivisse kirjutatakse?

[A.R.]

A.R. Mismoodi tolle bootloaderiga majandatakse? St mismoodi tema kaudu uut koodi kivisse kirjutatakse?

Esimesena ehitasin sellise DIP 40 pesaga plaadi,
panin sinna 6 pinniga pistiku, võtsin PicKit 2-e ja laadisin sinna nn boot loaderi. Selline väike exe fail. Netis saada.
Nüüd panin selle kivi teise plaadi peale kus oli kvarts, paar kondet, kaks nuppu ja kuhu tulid 4 USB juhet. Ülejäänud jalad olid vabad.
Nüüd kirjutasid selle Kitiga kaasas olnud MLAB IDE all C-s programmi.
Seal on hulga näiteid. Põhiline kuidas LEDi vilgutada ja kuidas temeratuuri mõõta. Mina plaanisin LEDide asemele optronid ja sain pinge arvutitest lahti - teise pinge peal. Üks LED jäi vilkuma kah.

Nüüd lased käima PDFSUSB nimelise programmi.
ver 1.00 Microchipi oma, netist saab.

Menüünupp LAADI.Laadid oma hex faili.
Siis hoiad all S2 ja vajutad S1 Need on kahte PICi jalga minevad nupud.
Edasi laaditakse sinu hex PICi. Käivitad, vilgutab LEDi et näed - töötab.
Siis on nii et saad üle sellesama USB panna PIC ja PC omavahel rääkima.
PC on mul olnud lcc32 ja C. Kirjutad norm win programmi.
PIC paistab programmi nagu COM port.

Kui midagi ei meeldi, parandad exe ära ja laadid uuesti.
USBd pole vaja lahti võtta.

Ius oleks kui nende nuppude asemel saaks panna PIC laadimise käsku saatma. Natuke vaadates netist sellist asja ei leidnud.

Mul PIC sügaval masinas ja sealt pidi pika kaabli nuppudeni vedama.
See on nii päriselus tehtud
http://www.youtube.com/watch?feature=pla...zIlZTB_R5I
Kuul on PC "hiir", laua tuled on ekraan, PC mõtleb ja teab, räägib PICile.
PIC kamandab tulede registreid, sammmootoreid ja elektromagnetit.
Räägib PCle, mis tal parajasti käsil.
Kõik mis tomub, paneb PC kirja. Et pärast saaks vaadata mis ja kuidas.

Kui vaja, peatad mängu, ühendad exe-ga mälupulga, laadid uue versiooni ja käivitad uuesti. Võid ka sellessamas PC-s transleerida.

[felch]

A.R. Mismoodi tolle bootloaderiga majandatakse? St mismoodi tema kaudu uut koodi kivisse kirjutatakse?

Esimesena ehitasin sellise DIP 40 pesaga plaadi,
panin sinna 6 pinniga pistiku, võtsin PicKit 2-e ja laadisin sinna nn boot loaderi. Selline väike exe fail. Netis saada....

Tänud! Leidsin ka päris puust-punaseks õpetuse koos mõnede lisatükkidega: http://www.picprojects.net/usbbootloader/index.html
Proovin.

[A.R.]

Tänud! Leidsin ka päris puust-punaseks õpetuse koos mõnede lisatükkidega: http://www.picprojects.net/usbbootloader/index.html
Proovin.

Kui saad need kaks jalga ilma nuputa käima siis sellise kivi baasil
midagi teha on lausa lust.
Isegi vahelduvvoolu võimsust mõõta.

[felch]

Kui saad need kaks jalga ilma nuputa käima siis sellise kivi baasil
midagi teha on lausa lust.
Isegi vahelduvvoolu võimsust mõõta.

Ma ise mõtlesin et laeks üle USB'i SD-kaardile mingi käsufaili, mis lubaks töötada bootloaderi režiimis. Minu plaadil nimelt on kaart küljes, paremat lahendust hetkel ei oska välja mõelda.

Sry, Heldur, ma vist olen järjepidevalt Sinu teemat solkinud...
Kas jõudisd mingi lahenduseni ?

[W@ldur]

Nõndaks, sai vahepeal aega leitud, et veidigi mängida.
Tegin paar loomkatset, et näha, mis üldse toimub.
Anduriks: AC1010 ( http://www.amveco.com/pdf/AC1010.pdf )

Koormuseks algul 60W hõõglamp.

Andurile panin paralleeli 10k pote, et väljundpinget vajadusel sättida.

Panin andurist läbi jooksma pirni ühe "soone".

Koodis läks käiku Arduino analoogsisend.

Tegin nii otse, et anduri väljund (täiesti AC), läks ühte koiba pidi ana.sisendisse, teine maha.

Ja hakkasin sisendit logima.
Mingi smoothingu tegin koodis ka, mis sisuliselt ongi a'la 100 näidu keskmine. Ja seda keskmist kuvas iga 10ms järel.

Kui andurist oli läbi juhe 1x, ja pirn põles , sain mingiks abstraktseks väärtuseks 52.
Panin juhtme läbi 2x, tõusis näit 68 peale. 3x: 73.
Potet ei näppinud.

Mingi loogika arvas, et näit peaks samuti 2x ja 3x tõusma, aga siiski nii ei läinud.

Küllap on süüdi see, et AC ja just selline sisendivalik.

Siis proovisin 1kW õliradikat, millel lisaks ka vent sees.
Lastes radika läbi andurist, läks küttes näit mingi 120 peale, ja kui ainult vent oli, oli näit u. 100.
Ehk et ka mingit normaalset loogikat hetkel pole.

Milleni vähemalt algul püüan jõuda, on seegi, et tiirud ja näit oleks tasakaalus.
100oomise koormustaki korral peaks vähemalt specsi põhjal see nii olema, s.t vool ja väljundpinge on sellises suhtes.

Ja muidugi lahendada mure, et saaks natukenegi eristada n.ö küttekehi ja impulss-rääbakaid.

Kas peab paika loogika, et kui kasutada kivi LTC1966 ( http://www.farnell.com/datasheets/1692391.pdf ) ja praegust andurit, on lootust üldse midagi normaalset saada?
Anduri ja kivi vahele sidestuseks 0.1uF konde, ja väljund Arduino analoog-sisendisse.
Kas siis võib loota, et radika, pirni ja ventilaatori võimsused on võrreldavad ka loetud väärtuste põhjal?

Päris täpselt ei tea ka rakendust enne, kui ära proovitud, aga tuum on see, et äkki saab välja selgitada hetke, kui tuulik käib ringi nii vihaselt et ka kõik majapidamises olevad seadmed jätavad ressurssi veesoojendustennidele.
Kas selle kivi ja anduriga saab mõõta kogu majapidamise voolu, kus reaalse lõviosa moodustavad nii kui nii kõikvõimalikud radikad ja pesumasin, kohviaparaat, pliit, veekann. Neid ometi peaks ju ka "ampertangidega" nägema.
Kõik muud pudinad, telekad ja mobla-laadijad, ei tohiks üldnäitu suureks ajada, ja nende vähemal määral nägemine ei tohiks üldpilti ära solkida.
Kui saaks üldtarbimist mõõtes näiduks a'la 13A, siis pole ju hullu, kui tegelikult on 14, sest ka hunnik koduelektroonikat on juures. Põhilise näeb ju ära.

Kui kodu tarbib palju ja tuulik on tasa, polegi midagi teha.
Kuidagi on praegu igatahes süsteem töös, ja tagasimüük toimib ja koguaeg on elekter majas olemas.
Ja see on hea.

Selles süsteemis peaks olema võimalik mõõtes leida hetk, kui tasub tennid "majapidamisse" ühendada, sest tuulik uhab.

Leiab kasvõi ligilähedase mõõtelahenduse?
Aitähh!

[martinr112]

See "andur" on sul kõige tavalisem voolutrafo.

Voolutrafo muundab voolu, seega sekundaaris peab vooluring olema kinnine. Seetõttu pannakse voolutrafole paralleelselt koormustakisti, millel mõõdetakse pinget. Datasheedis on antud 100R. Kas selle panid?

Seal datasheedis on graafik erinevate takistite korral mis väljundpinge saad. Kui on liiga suur takisti või lõpmatus siis voolutrafo küllastub ja mõõtetulemuse lineaarsusest on asi väga kaugel.

[W@ldur]

Jep, sul on õigus.
Ja nii on ka tehtud (100 oomi kandis ikka on üsna lineaarne ju).

Ning kusjuures, mis "avastus" tuli vahepeal: see olukord, kus ventilaator andis näiduks aiateibaid... minu paha, kuna salamahti läks koos vendirežiimiga ka... teine küttekeha paralleelselt sisse.
S.t näit pidigi olema tibake erinev teisest (üks oli vist 750W, teine 1250W).
Ja kui see sai läbi näritud, olid näidud üllatavalt okeid!
Ma proovin veidi kalbireerida küttekeha-laadsete koormustega, ja siis vaatan, mida telekad ja mikrouunid tegema hakkavad.
Aga tundub, et suuri tarbimisi saab täitsa ladusalt kindlaksteha ning 20% piires ka hinnata.
Naljaga pooleks võtan selle LT-kivi ka ära, aga loodan, et selles lahenduses sellest pääsen.
Eriti naljakas on see, et tean et mõõdan, ligikaudu tean mida saama pean, aga tervikut loogiliselt hetkel küll seletada ei mõista

[martinr112]

Naljakat ei ole siin midagi. RMS väärtust on vaja ikkagi teada. Siinuse puhul on lihtne, jagad tippväärtuse ruutjuur 2ga. Mittesiinuse puhul on vaja kõrget sämplimissagedust, et saada mõõtmisele ribalaiust ning reaalajas ruutkeskmistamist.

[madis]

Ja cosfi-d ei tohi ka unustada.

Pead sämplima ka pinget. Seejuures tuleks arvestada ka voolu- ja pingetrafo faasinihkeid. Võib ka mitte arvestada esialgu.

Sämplid samal ajal pinget ja voolu, korrutad. Korrutised integreerid. Ongi rms.
Ja siis integreerid raisku veel eraldi ja arvutatud nende järgi võimsuse. Ongi cosfi.

Ei ole nii keeruline kui tundub !