Digitaalne kell

[dumbuser]

Kui teha siis ikka põhjalikult.

Ärge kõvasti pekske kui see siit läbi on käinud.

[felch]

Kui teha siis ikka põhjalikult.

Ärge kõvasti pekske kui see siit läbi on käinud.

Hetke jahedat ilma silmas pidades kindlasti hea asi Muide, kas tõesti saab too kell oma takti otse võrgust ??? Täpsus...

[daddario]

Muide, kas tõesti saab too kell oma takti otse võrgust ??? Täpsus...

Selleks tuleb toita seda kella läbi lampidel(!) madalasagedusevõimendi, mille sisendis on kvarts läbi läbi lampidel(!) counteri.

Kunagi lugesin mingit põnevat raamatut lampidel loogikalüllituste kohta, võis olla IBM'i poolt välja antud. Päris põnev lugemine oli, paraku esimese hooga raamatu nime ei leia.

[A.R.]

Kunagi lugesin mingit põnevat raamatut lampidel loogikalüllituste kohta

Ülikooli ajal tuli teha arvutipraktikum lamparvutil. Ainult üks saalitäis trioode.
Ja kõik loogiliselt koos.
Mõnda sellist raamatut võiks ju koduriiulilt otsida.

[Padasonic]

Selleks tuleb toita seda kella läbi lampidel(!) madalasagedusevõimendi, mille sisendis on kvarts läbi läbi lampidel(!) counteri.

Vast piisab ka tühipaljast kvartsgenest, milles näiteks 4 kHz kvarts.
Mul nii madalalt pinisejat pole - kõigest 8 kHz eksemplar on kollektsioonis esindatud. Täitsa kuuldavalt vilistab. Lampe läheks jagurisse kusagil tiba alla 30, kui 1Hz-ni jagada. Elektrimüüjad rõõmustaksid ja EU pahandaks ning keelaks.

[A.R.]

Mõnda sellist raamatut võiks ju koduriiulilt otsida.

Isotamm ja Elgas impulssidest ei rääkinud aga
1961. aasta raadioamatööri käsiraamatus oli terve
impulsstehnika peatükk.
Lampidel multivibraator ja triger ja 3 lampi 8 kohta loendaja.
Aga oli ka kahel lambil 10 -ni lugev skeem.
Analoogilise skeemiga sai kunagi 10 kV sin toitest tehtud
pingekorrutust ja lõpuks saadud 75-80 kV peal läbilöök Zn elektroodide vahel.
Lootsin saada kiirguses Zn jooni.

Aga kas meie tavaline 50 Hz pole piisavalt stabiilne?
70-ndate keskel toodi pidevalt SEALT 60 Hz võrgukelli.
Sinna sai siis 60Hz kvartsgene sisse tehtud.

Aga toodi ka 50 Hz omi. Vanasti nad jäid maha aga viimasel ajal polnud väga viga.

Keegi võiks sagedusmõõtja külge panna ja võrku mõõta.
(Tore, just tuli mõte et mul ju omal ka selline riist olemas)

[dumbuser]

Anna siis teada mis tulemuse saad. Ma ükspäev otsisin, et vast on keegi interneeduse sisse pannud mõne reaalajas jälgija või siis kasvõi mingi kokkuvõte viimase aasta või paari kohta aga ei suutnud midagi asjalikku leida.

[A.R.]

Anna siis teada mis tulemuse saad.

Tester näitas et võrk on 50 Hz.
Aga mu tester täpsemini ei mõõda, ainult täishertsid.
Pean otsima ülese selle vana võrgukella ja laskma ta
paar päeva - nädala mõõta.
Lihtsam ja kiirem oleks mõõta võnkeperioodi aga
pole sellist riista praegu käepärast.

Usun et felch-il on selline riistapuu ja kui me siin kõvasti nutame
siis ta ütleb selle võrgu sageduse kolm kohta peale koma.
Ta ju hea inimene.

[dumbuser]

Tegelikult huvitabki näiteks nädala lõikes. Teoreetiliselt peaks see sagedus siiski natuke muutuma. Kunagi ammu oli mingi ekskursioon siis seletati, et öösel on tiba kõrgema ja päeval madalam ja ööpäeva peale peaks keskmine ikkagi 50 olema. Nädalavahetuste kohta ei mäleta enam. Aga eile netis sobrades sain eleringi lehelt lugeda, et sageduse hoidmine on hetkel üleüldse venelaste teha.

[A.R.]

Aga eile netis sobrades sain eleringi lehelt lugeda, et sageduse hoidmine on hetkel üleüldse venelaste teha.

75-85 oli pidevalt 47 Hz +-.
Mul oli üks elektrotehnika raamat. Seal oli juttu generaatorist mida aetakse mingi sagedusega ringi ja siis keerutatakse veel natuke kiiremini.
Tulemuseks väljundsagedus on nende kahe sageduse summa.
Sellised asjad olevat seisnud Vene Soome piiril.
Kuna kogu süsteemis peab olema kas sama sagedus või muundajad siis katsutakse hoida.

Teiselt poolt kui ühe mootori sagedus on 50 ja teisel 48 siis
liini tootlikus on ühel 50 ja teisel 48 eset. Mis see ese ka oleks.
Vast saele pole tähtis.

Aga tootja hoidis sellevõrra kokku.