LED indikaatoriga skoorilugeja
#1
Tere!

Sõber ostis hiljuti endale lauajalgpalli laua ning nüüd on soov seda pisut täiustada. Nimelt soovime käsitsi peetava skoorilugeja asendada elektroonilise ja LED indikaatoriga automaatse skoorilugejaga. Mõistagi otsisime esialgu valmis variante, kuid ei leidnud ühtegi müügis olevat, mis sobiks. Seega nüüd mõtlesime, et üritame ise selle valmis meisterdada. Oleme mõlemad läbinud elektroonika aluste kursuse, seega midagi mõistame, ent samas kogemust ei ole ja kui aus olla, siis oli see kursus väga pealiskaudne. Seepärast sooviks selle projektiga abi teadjamatelt meestelt/naistelt.

Idee on lihtne: soovime mõlemasse väravasse (umbes 5x20 cm lai ristkülik) paigutada andurid, mis registeeriksid palli läbimineku edastaks selle elektroonikalülitusele, mis loendaks väravaid ja kõige lõppu LED indikaator, mis kuvaks skoori. Nii palju mõtlesime ise välja, et vast kõige lihtsam oleks anduriks kasutada laserit, mille kiir jookseks horisontaalselt värava keskelt (pall ei mahuks ilma laserit katkestamata väravasse) ja lõppeks varjestatud fototransistoril. Sellega oleks meil olemas ahel, mis registeeriks laseri katkemist (palli läbiminekut). Ja netist uurides leidsin sellise skeemi, mida vast saaks kasutada loenduri ja LED indikaatorina:
http://www.eleccircuit.com/counter-displ...y-ic-cmos/

Kuid miskit oleks vast fototransistori ja londurskeemi vahele tarvis, sest nagu ma aru saan, siis see skeem vajab impulsse aga fototransistorilt saaks kas pideva kõrgseisu või madalseisu. Loodan, et keegi sai aru, millest ma rääkisin ja oskab aidata.

Tänud!
Vasta
#2
Loendurit huvitab reeglina oleku muutus.
Kui on pidevalt transi väljund madal, ja kiirt katkestades läheb korraks kõrgeks, siis loendurile see meeldib, ja registreerib värava. Ja vastupidi samuti.
Kuna süsteemis on inimfaktor ja pallike ja kiireke, siis pigem soovitan pelgalt loenduri asemele panna väike mikroarvuti, kasvõi Arduino.
Saad kõikvõimalikud ajaviited ja äpud koodis juba korrale kutsuda, ning üldse on kergem manageerida.

Kui soovid seda süsteemi lasta teha ja oled valmis raha välja käima, võid ühendust võtta.
Vasta
#3
Ahaa, olgu, see on hea. Mikroarvutit ei kippu eriti panema, sest ma eeldan, et see nõuab juba programmi kirjutamist jne. Hetkel veel nii palju kõigest selelst ei jaga Ja aitäh abi pakkumast aga plaan on ikka ise teha, sest pisuke soov on ka ise midagi sellist teha.

Netis pisut sirvides leidsin nüüd põhimõtteliselt täpselt sellise skeemi nagu meil vaja:
http://electronicsproject.org/148/

Ja enamik selle skeemi komponente on ilusti oomipoest ja mujalt elektroonikakauplustest saadaval, kui fototransistor T1 selles skeemi välja jäta. Neid ei leia hetkel kuskilt ning põgusal sirvimisel ei leidnud isegi samade parameetritega fototranistori. Kui ma asendaks selles skeemis fototranistori mõne teist tüüpi tranistoriga (näiteks sellega: http://www.tme.eu/ee/details/bpw40/fototransistorid/#), siis mis muutusi ma skeemis veel läbi peaks viima? Ilmselgelt valgusetugevus, mis tranistorile langeda võib, muutuks ning vast tuleks mõni teise väärtusega takisti R1 asemele panna ?? Kas sellest piisaks või oleks ehk veel mingeid muudatusi vaja teha?
Vasta
#4
Kui kuul-pall liigub väravasse ja tagasi välja siis kuidas on skooriga.
Kaks IO andurit värava kohta annaks lahenduse.

Kaks IO baiti mikroprotsessor saaks hakkama andurite ja nelja numbriga.
Kas ühest baidist ka piisaks? Selles on küsimus.
Vasta
#5
Me juba mõtlesime sellele, et pall võib tagasi välja tulla ja leidsime sellele üsna lihtsa lahenduse. Plaanis on toppida laia raadiusega kaarsein värava taha, mis algaks kohe värava "lattist" ja suunduks alla suunates nõnda palli ilusti alla. Vähemalt teoorias me loodame seda toimivat. :D
Vasta
#6
(01-02-2014, 09:13 PM)huvitaja Kirjutas: Me juba mõtlesime sellele, et pall võib tagasi välja tulla ja leidsime sellele üsna lihtsa lahenduse. Plaanis on toppida laia raadiusega kaarsein värava taha, mis algaks kohe värava "lattist" ja suunduks alla suunates nõnda palli ilusti alla. Vähemalt teoorias me loodame seda toimivat. :D

Auk värava taga on lahendus.

Kui panna kaks andurit värava kohta, jooned, vahe palli diameeter,
siis kui pall jõuab väravajooneni rakendub esimene andur.
Kui rakendub 2. andur ja 1. vabaneb on pall ületanud väravajoone.
Kui nüüd uuesti rakendub 1. ja 2. vabaneb siis on pall väravast tagasi tulnud ja seda ei saa väravaks lugeda.

Sellise mõtted väravatega. Smile
Vasta
#7
Tehke kõik muu valmis, silma/laseri saab alati lisada.
Mängige läbi võimalikult palju olukordi, et oleks näha, mis värava tegemisel kindlasti juhtub, ja mis võib-olla juhtub.
Siis saab teada, mida üldse jälgida tuleb.
Vasta
#8
Viidatud skeem on igati tore aga...
- valgusallikaks on tavaline lamp ja vastuvõtjaks (tavaline ?) fototranss. Arva ära, mida nad teevad toavalguse muutumise peale? Või kui keegi pildistab jne.
Parem oleks kasutada infrapuna LEDi ja fototranssi sest nad ei tunne tavalist valgust.
- skeem on muidugi kena aga tõesti saaks märksa vähemate juppidega hakkama kui kasutada mõnda mikrokontrollerit. Lisaks saad sama elektroonikaplaati kasutada ka uute ülesannete jaoks- lihtsalt muudad koodi.
- prose kasuks räägib ka asjaolu, et kiire katkestus ei pruugi olla 1-kordne. Nagu suvalise nupule vajutuse puhulgi võib seal olla tegelikult mitu impulssi. Prosega saaks seda arvestada ja välja filtreerida.
Vasta
#9
Investeerige Arduino kontrollerisse ja tehke asi kõigepealt lihtsalt digiks ümber. Skoori suurendate ja nullite nupust. Kui see töötab saate väravate "automaatlugemise" juurde lisada. Pallid kipuvad igasugu kujuga väravatest kõvade löökide puhul tagasi põrkuma, aga need on harvad juhud ja võib jätta esialgu lihtalt käsitsi "korrigeeritavaks".
Vasta
#10
Kui inimene kirjutab foorumis, siis on tal arvuti.
Alustuseks võib käsipunktilugeja kirjutada sellesse arvutisse.
Kui jõuab pärale arusaam
et see programmi kirjutamine on palju lihtsam kui elektroonika ehitamine
saab võtta kasutusele mõni sobilikum pisimasin.

Sobib nii Arduino (hinda ei tea) kui
Raspberry PI, 40€ + 9€ monitor või
mõni PIC, alla 10€

Ja kui selle programmi kirjutamise selgeks saab,
selline "väravalugeja" automaat on vast 30 rida teksti,
näidist natuke muuta ja valmis,
siis tundub see arvutimaailm hulga avaram.

Eriti kui mõne mikroskeemi lisamine ei hirmuta.
Ja mis hirmu siin ikka kui isegi alusplaat valmis tehakse.
Ainult väike tinapanemine.
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne