Lahtisidestus kosmose tingimustes

[felch]

Hei !
Kas keegi oskab öelda, mis vahendeid saan kasutada moodulite sideliini lahtisidestamiseks kuubiksatellidi pardal. Nimelt peab olema tagatud, et mõne mooduli totaalne mahapõlemine ei blokeeriks sidesiini. Side ise on telemeetria ehk siis võib vabalt olla 115kB ja nt RS485 vms.
Kas optronid (AUM1405 jms) on sobivad või tuleb kasutada trafosid?

[madis]

Pigem trafod. Ja mina ei lakiks ega immutaks. Eks selle kohta kindlasti ka telefoniraamatu jagu erinõudeid.

Optronite degradeerumine jms võib osutuda probleemseks, substraat jms jama saab kiiritada jne jne.

Lahtisidestustrafo ei pruugi olla mõõtmetelt eriti palju suurem.

[A.R.]

Kunagi, ca 70. sai TLL skeemide vahel katsetatud feriitrõngaid.
Vist olid Uraali mälust. Vast nii kümmekond keerdu mähised.
Pulss kandus ilusti edasi.

Aga oli üks huvitav nähtus.
Kui rõngale lähendada magnetit siis toimus ahelas ajaline nihe ja
lõpuks pulss enam edasi ei läinud.
Magneti mõju oli ca paar cm.

Hiljem oli idee nii ehitada klaviatuuri lüliteid aga
lõpuks kasutasime ikkagi herkoneid.

[Shele]

Tere üle pika aja! Tehnika on sellest ajast, kui ma kosmoseriistade kallal olin, kõvasti edasi läinud. See värk on hetkel küll segane: kas felch tahab sellele kuubikule kosmosesse järgi sõita, või ehitatakse uut? Ma eelistaks optroneid: vähen häiretundlikud, ehk kergemadki?. Seal kuubiku juhtajus peaks olema küll võimalus, et kui mingi allsüsteem ei käi, siis likvideeritakse see kohe füüsikaliselt/konkreetselt ja kiiresti. Kosmoses hajub toss suht kiiresti.
Eh, ununes mainida, et trafo edastab infot kahesuunaliselt (ka häireid!). Optron ei tee seda.
OT: siin on sisselogimisega mingi suurem jama: ei aita paraoolid, ega nimed: veel kaks korda peab mingeid värvilisi kloune määratlema.

[felch]

Tänud nõuannete eest! Ma ei tahaks ise kosmosesse minna (lauluski öeldakse, et seal on külm ) aga pean projekteerima Tipi kuubiksateliidile toiteosa. Mõtlesin veaolukordadele
- kui miski asi põleb maha -> tuleb toidulistist kähku eemaldada
- kui miski põleb nii maha, et toidet veel ei koorma aga sidesiini küll -> tuleb teha selline siin, mida ei ole võimalik maha koormata (eriti kui vigane moodul toitest maha võetud).
Igasugu reageerimised avariiolukordadele jäävad minu mooduli toimetada. Toide on ainus, mis pidevalt aktiivne ja peab olema suuteline krempli elustama ka siis, kui akud tühjaks saavad ehk siis saan kõik teisi välja lülitada kui ma nii tahan
Optronite kohta olen ka kuulnud, et nad ei pruugi kosmoses kaua elada.
Me hakkame paiknema kuskil 600 km kõrgusel orbiidil. Prootonid....
Lakkide ja liimide kohta tean nüüd ka, et peab hoolega valima. Ei tohi mingeid gaase eralduda, muidu ei võeta kanderaketi pardale. Isegi juhtmete (isolatsiooni) kohta kehtib sama hoiatus !
Karm värk ja igasugu toiteallikad on minu kõige nõrgem koht...
Õnneks ei saa keegi kunagi teada, mis juhtus kui satikas tummaks jääb. Ja teisest küljest - kes teist saab uhkeldada sellega, et tema disain plahvatas kosmoses ?

[madis]

Mul on üks raamat kosmose toitekatest, helista kui tahad laenata !
Nime praegu ei mäleta..

[felch]

Sama teema jätkuks. Kas keegi on katsetanud buck- ja boost muundeid - kumba pidi oleks ökom satelliidil paneelidelt saadud särakat akudesse muundada?
Sealt edasi koormustele minek sõltub muidugi juba koormusest enesest ehk tema lubatavast pingest.
Põhiliselt tahetakse 5V aga 1 imelik vidin tahab ka 12V @1A !

[martinr112]

Buck ja boost valik oleneb ju kas sisendpinge on suurem või väiksem väljundpingest. Paneelide kaabelduse kadude vähendamiseks on võibolla mõistlik sisendpinge teha kõrge (paneelid jadamisi).
Kontolleritest tasub valida mida on HiRel varianti ka saada.
http://www.ti.com/lsds/ti/high-reliabili...rview.page

Võibolla midagi sellist hübriidset, mis teeb igast pinge natukesest midagi ja on saada ka HiRel varianti.
http://www.ti.com/product/tps63060-ep