Võimendi Uher UA-120 renoveerimine
#1
Ühe kõrvaklapivõimendikandidaadina on laual seekord siis Uher UA-120 (Sanyo STK4211 baasil tehtud eksemplar).

           

Algsed mõõtmistulemused (kõrvaklapivõimenditeteemas näha) olid "üsna kehvad", nii et sai siis pill pulkadeks tõmmatud.

Eelvõimendusplaadil jätkus tavaline kondensaatorikuur (osa lüütidest minema, osa lüütide asemele Wima kilekonded), kuid küsimus tekkis, et mille jaoks on signaaliselektorkivi ja tämbrivõimenidks oleva opvõimendi sisendi vahele küll emitterjärgurist puhver sätitud

       

- ehk oskab keegi arvata?

Opvõimenditeks tuleb JRC4885 asemele ilmselt LM4562-d algatuseks sättida.

Lisaks on STK-lõppastme ja volüümipote vahele ka üks opvõimendi puhvriks seatud (pole takisteid üle mõõtnud, seega võimendustegurit ei oska hetkel arvata).
Vasta
#2
Toitelüüdid vahetatud, signaaliahelast lüüdid kas eemaldatud (neid oli sinna ikka kapaga õnnistatud - iga astme ette ja taha) või Wima kilekondedega asendatud.

Tämbrivõimendi-eelne emitterjärgur sillatud.

Volüümipote on kehvake - nuppu logistades ragiseb ja mühiseb ning esimeses veerandis põhjustab keeramisel väljundi-kaitserelee rakendumise.

Peaks vist midagi sellist

http://www.ebay.de/itm/LITE-MV04-Motoriz...1726374195

sisse ehitama, kuid selle ostmiseni üritan paari 10k takistiga volüümipote liugurilt maha asja parandada...
Vasta
#3
Haukusin vale puu all - kaitserelee rakendus seetõttu, et üks toide oli ehituse läigus kaotsi läinud. Pingeregulaatori transistori radiaator ei ole plaadi külge joodetud, askeldamise käigus läks näpp selle vastu ilmselt ja tõukas transi keskmise jala jootepadja plaadi küljest lahti. Näha polnud midagi, kuid üht toitepinget pole. Ok, parandasin ära.

Hetkeks hakkas nagu tööle, kuid kaitserelee rakendumist volüümipote hoogsa liigutamisega testides suutsin väljundmooduli ühe kanali "toitesse saata".
Seda STK-moodulit oli jootejälgede järgi ka nagu enne vahetatud - tea, kas mõni kotermann on sees või ongi asi natuke "õrnuke".

Ega midagi, ibei lahti ja uus pannakse nädala algul teele.

Kui see ka käes läbi kärssab, tuleb mõelda, mida kastiga edasi peale hakata  - võib olla lõppvõimendi osa välja rookida ning kasutada signaaliselektori-tämbriploki-daci- kõrvaklapivõimendikastina...
Vasta
#4
Täna lõpetasin eelvõimendiga - lisaks eespoolmainitule:

- "cd direct" on nüüd "source direct";

- täis- ja otsekanalite nivood on ühtlustatud (algseisus oli täiskanali väljund 4x tugevama signaaliga kui otsekanaliväljund - ilmselt oli arvestatud, et otse tuleb cd-mängija 2V signaal) - täiskanali signaal läheb nüüd volüümipotesse läbi pingejaguri, mis nivoo maha tõmbab.
Kui vaja, saab potele järgneva opvõimendipuhvriga signaalinivood vajalikul määral üles upitada.

- kanaliselktorikivile järgnev mute-transistoriaste on asendatud ebayst võetud standardse releeemooduliga (mõtlesin ilma läbi saada, kuid sisendite vahetusel kostusid kuularitest valjud plaksakad).

Tulemus näib kõigist mu senistest eelvõimendiastmetest kõige parem olema:

                   

Jätkuks pole paha :-)
Vasta
#5
Kui oleks soov seda täiskanali karakteristikut natuke sirgemaks ubida, siis tuleks vist inverterkanali sisendil olevad takistid trimmeritega asendada ja neid krutides vaadata, mis juhtuma hakkab:

   

?

Pilt küll UA-80 skeemist, kuid see osa paistab neil ühesugune olema.
Vasta
#6
Uus väljundaste sisse joodetud ja loomulikult jääkpingega toitelüüdi ämbrit natuke kolistatud. Sähvakas käis ilus (jootetina ja korpuse vahel), kuid tundub, et kogu kiviseltskond "pääses eluga".

Sai siis suured kõlarid taha pandud ja mürtsu proovitud - üle kella kahe ei kippunud volüüminuppu keerama, üsna valjuks läks kätte.
Heli on teistsugune kui lampvõimendil ja ilmselgelt jääb kahest tämbrinupust väheks, vaja on ekvalaiser vahele ühendada.
Õnneks on pillil kaks makipesakomplekti ja maki jaoks omaette sisendivalitsanupud - kui soov on, saab ka ekvalaiserist mööda minna.

Kõrvaklappidest tulev heli on natuke soe ja määrdunud (mida kõlariheli kohta nii väga väita nagu ei saaks), ilmselt tuleks eraldi klapivõimuaste sisseehitatuna kasuks.

Fonosisend annab üsna head heli edasi, kuid midagi kipub seal volüümipote teatud asendis mürisema ja tukslema (jätsin sinna alles kaks algset 3000uF lüüti, ehk tuleb nende vahetusest alustada).


Eks näis.
Vasta
#7
Mõõtsin lõppvõimendusastme sageduskaraketeristiku üles - küll on teine ikka bassiline...

Saab olema huvitav mängumaa selle karakteristiku ühtlustamisel (kuigi väikeste riiulikõlaritega võiks see ju nagu sobidagi ...):

           
Vasta
#8
Äkki pole mitte bassine aga kesk ja kõrged on summutatud, mis teeb tegelikult ühe ja sama välja aga kogemata/tahmatult on maha kõigata lihtsam kui ülesse võimendada. Kas tämbrid olid ka mõõtmisel vahel?
Vasta
#9
(15-06-2016, 11:15 AM)moi Kirjutas: Äkki pole mitte bassine aga kesk ja kõrged on summutatud, mis teeb tegelikult ühe ja sama välja aga kogemata/tahmatult on maha kõigata lihtsam kui ülesse võimendada. Kas tämbrid olid ka mõõtmisel vahel?

Mõttesuund võib olla õige - mõõdetud on ju kuularipesast, millele eelneb STK ja väljundi vahel olev drossel.

Peaks kordama mõõtmiseid ja signaali võtma kivi väljundis oleva 0,22R takisti välimiselt otsalt.

Tämbriplokk oli vahelt ära - graafik on võetud "source direct" moodis (sisendpesa + sisendiselektorkivi + balansi-volüümipoted + LM4562 puhver + võimsusaste).
Vasta
#10
(15-06-2016, 11:59 AM)madis64 Kirjutas: Mõttesuund võib olla õige - mõõdetud on ju kuularipesast, millele eelneb STK ja väljundi vahel olev drossel.
Peaks kordama mõõtmiseid ja signaali võtma kivi väljundis oleva 0,22R takisti välimiselt otsalt.

See ei peaks midagi kuuldavas segedusvahemikus muutma. Kui tämbrid olid väljas, siis jääb kahtlustatavateks järgi hulk kondekaid lõpukivi ümber (kõge tõenäolisem 4. sisendil olev 100uF konde), või eelmise astme sidestuse sobimatus STK skeemi sisendiga.
Balansi ja volumi poted võivad ka seda trikki teha, need on vist üle mõistuse suurte nominaalidega.
Koormus on sul ikka sagedusest sõltumatu takistusega?
Vasta


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne