PCB-de projekteerimine

[madis]

Sõsarfoorumis on kombeks abipalujaid koos Altiumiga puu taha saata.

Aga üldiselt kui on vaja abi PCB konstrueerimisel siis võib postitada siia.

Andke soovitusi kaaskannatajatele

[A.R.]

Sõsarfoorumis on kombeks abipalujaid koos Altiumiga puu taha saata.

Aga üldiselt kui on vaja abi PCB konstrueerimisel siis võib postitada siia.

Andke soovitusi kaaskannatajatele

Seal see abiotsija oli ka üsna tujukas.
Katsu sa sellist aidata.
Ja ega Altium ka ka eriti sõbralik olnud.

Aga kas siin head inimesed oskavad öelda miks see
Altium on parem kui näiteks tudengite Eagle?

[A.R.]

Sõsarfoorumis on kombeks abipalujaid koos Altiumiga puu taha saata.

Aga üldiselt kui on vaja abi PCB konstrueerimisel siis võib postitada siia.

Andke soovitusi kaaskannatajatele

Seal see abiotsija oli ka üsna tujukas.
Katsu sa sellist aidata.
Ja ega Altium ka ka eriti sõbralik olnud.

Aga kas siin head inimesed oskavad öelda miks see
Altium on parem kui näiteks tudengite Eagle?

Nüüd on mitmed võimalused miks mingit vastust pole:
1. Kas siin keegi ei tea vastust? Ei usu.
2. Nad ei tohi Altiumi saladusi avaldada. Võimalik.
3. Kõik on jõulupuhkusel. Tõenäoline.
4. Igasugustega ei räägita. Vist nii ongi.
__________________
Aga kui tellisin neilt 12 stepperi juhtplaadi olid nad täitsa hakkajad poisid.
Jagasid nõu ja tegid kiiresti korraliku plaadi.
Sic transit gloria mundi.

[madis]

AR, raske on mõistujutust aru saada ;)

Altiumi ja Eaglet ei oska võrrelda, kuna ise kasutame ainult Altiumi. Põhiline erinevus on massiivne DRC mootor, mida Eaglel pole. Ja see aitab kokkuvõttes keeruliste plaatide puhul aega ja raha kokku hoida.

Nt soldermask sliver - hakkab karjuma kui on liiga peenikesed soldermaski "karvad", mis vastasel juhul võivad valmis plaadil koledad välja näha. Samuti min track width mida kontrollitakse reaalse geomeetria baasil, nt suur ava lõikab maaplaani läbi ja kusagil serva-ava ühenduses tekib lõpmata peenenev vasetriip.

[A.R.]

AR, raske on mõistujutust aru saada ;)

Altiumi ja Eaglet ei oska võrrelda, kuna ise kasutame ainult Altiumi. Põhiline erinevus on massiivne DRC mootor, mida Eaglel pole. Ja see aitab kokkuvõttes keeruliste plaatide puhul aega ja raha kokku hoida.

Nt  soldermask sliver - hakkab karjuma kui on liiga peenikesed soldermaski "karvad", mis vastasel juhul võivad valmis plaadil koledad välja näha. Samuti min track width mida kontrollitakse reaalse geomeetria baasil, nt suur ava lõikab maaplaani läbi ja kusagil serva-ava ühenduses tekib lõpmata peenenev vasetriip.

Ei mingit mõistujuttu, see oli tavaline psühholoogiline surveavaldus.
***
80-ndatel sai kirjutatud kaks "joont tõmbavat" plaadiprogrammi, plotterile ja freesile. 
Tähtsaim asi oli et 2,5 mm jalgade vahelt saaks ka juhtme läbi
Eagle on neist natuke mugavam ja ka TASUTA - tudengile.
Vast siis ka tudengi õpetamiseks.

Altiumi küsib: "milleks vajad?" vastad "hobbiks"
Edasi pinnib - Kes oled, kus töötad, telefon, mail. Oehh.
***
Katsusin leida seda "DRC mootori" seletust aga see on jälle suur saladus.
Selle "soldermask sliver" kohta oli netis natuke juttu aga ma pole vist kunagi sellega kokku puutunud.
Kas see on vajalik automaattinutuse jaoks? 


Mis plaadi ilusse puutub siis jah, pahandasid, kui kunagi näitasin traatidega õmmeldud plaadikest.
Aga nii tuli teha kunagi selline ca 1x1 m "moodustis".
Hoidis raha kokku ja aega ka eriti palju ei kulunud.
7 aastat on selline asi töötanud ja plaati ennast INIMESTEL näha pole.
Mina ise elan selle koleda pildi üle.

[martinr112]

Tegelikult on kõige olulisem teiselpool ekraani olija. Joonestusprogramm on lihtsalt abivahend. Kes on harjunud mingit programmi kasutama tunneb ennast sellega koduselt. Ning kui mingi töö on alustatud ühes tarkvaras, siis teisega jätkamine on tülikas.
Mõlemad viidatud programmid on raha eest.
Tudengite Eagle miinused:
Ainult 2 kihti.
Piiratud pindala.
Jne.
https://www.autodesk.com/products/eagle/compare

Päris ja piiramata Eagle eest on ka vaja päris palju maksta. Viidatud lehel on ainult aastatasu. Kas saab ka päriseks osta?
Altiumit saab, aga siis ei pakuta versiooni uuendusi kui aastatasu ei maksa.

[A.R.]

Viimase 50 aasta jooksul on arvutite taga saanud mitmete programmidega õige mitmeid plaate tehtud.

Tudengi Eagle 2 kihist on siiani piisanud ja ka suuruse probleemi on võimalik legaalselt lahendada.
Tulemus sobib üsna kenasti freesitud plaadi tegemiseks. 

Oli lihtsalt huvitav mis võimalused on Altiumil.

[martinr112]

Vabavara hobiprogrammide konkurents on ka tihe. Altiumi laadset toodet on võimalik kasutada vabavarana. Aga siis peab oma disaini ka vabalt jagama:
An active internet connection is required to start and use the software. Users are allowed to have 2 private projects, the so-called sandbox mode for practicing. By default, all schematics and PCBs are uploaded to the server and can be viewed by other users as soon as they are committed through the internal svn engine
While this renders CircuitMaker undesirable for closed source projects, it encourages collaboration in the community.
https://circuitmaker.com/

[martinr112]

Katsusin leida seda "DRC mootori" seletust aga see on jälle suur saladus.
Selle "soldermask sliver" kohta oli netis natuke juttu aga ma pole vist kunagi sellega kokku puutunud.
Kas see on vajalik automaattinutuse jaoks?

Sliver on 2 padi vahel olev jootemaski sild. Suures osas ei pea disainerid kokku puutuma selle probleemiga, sest trükkplaadi tehastes on tööde vormistaja ehk CAM insener, kes selle eest hoolt kannab. Kui ta ei kanna, siis tulemus on nagu pildil.
Pildil veel on kriitilisel piiril kus ei ole rajale peale läinud.
Seetõttu hea disainer arvestab kõiki toodetavuse nüansse ja disainib plaadi vastava ning ei jää lootma tehase inseneridele. Siinkohal on abiks ülipõhjalik DRC reeglite kontroll tarkvara poolt. Eriti kui tegemist on seeriatoodanguga, seal iga pisemgi eksimus peksab valusalt.

   

Selle probleemiga ollakse hädas:
https://www.eevblog.com/forum/eda/help-p...#msg818341

[madis]

// Altiumit saab, aga siis ei pakuta versiooni uuendusi kui aastatasu ei maksa.

Iroonilisel kombel on viimasel ajal enamiku softiga selline tunne et parem on mitte uuendada. Trahh, uus popp ja noortepärane flat kasutajaliides ja hurraa jälle hakka otsima kus pooled funktsioonid on.


DRC projekteerija juures on ülivajalik. 
Nimelt, vabalt võib juhtuda olukord kus plaadivalmistaja DRC ütleb a la annular ring too small ja plaati ei saagi normaalselt toota. Või siis kusagil saksamaal 3x hinnaga. Ja selleks et viga parandada tuleb pool plaati ümber joonistada.
Klientide töödest lähemalt ei räägi, aga kord oli selline nõiaring, klient jäi ca 5k vaesemaks ja ei tea kas ta lõpuks sealt pääseski.

Valmistaja CAM insener lahendab lihtsamad probleemid, a la markeering padidel, mis ei ole fataalne viga kuid jällegi - osa markeeringust läheb kaduma ja see võib anda tagasilööke. Aga valmistaja CAM võib DRCga leida vigu mida EI ole võimalik korrigeerida.

Õigupoolest iga krdi pisiasi võib seeriatootmises tagasilööke anda ja jubedaid mäherdusi. Üks ununenud referentsava ja trallalalaaa euroalusetäis plaate peldikusse või siis paartuhat eurot et avad hiljem juurde puurida. Üks krdi kaptonitükk kruviklemmidele panemata ununenud (või tellimisel eksitud) ja keegi on pool päeva silmad punnis pinsettidega liini ääres.


Jne jne.

DRC-st ei ole pääsu ja seal tuleb iga pisiasi endale selgeks teha. Loomulikult kui teha 10-20tk lihtsaid plaate, siis enamik probleeme ei ilmne või on lihtsalt parandatavad. Alati võib ka DRCd ignoreerida ja taguda vastu rindu et raisk see on minu disain ja tehtagu kusagil valmis. Kusagil tehakse, aga kallima hinnaga ning oluliselt keerulisem on hiljem koostada.