Micronas cdvn 2121 m051

[Martin]

Tere

Mul on mure pealkirjas nimetatud kiibiga. Nimelt ei leia ma mitte kuskilt selle kiibi andmelehte, tegelikult ei leia üldse mitte mingisugust informatsiooni.
Kas keegi oskaks mind suunata?


Sama jutiga paneks ülejäänud mudru ka kirja.
Tegemist on VDO näidiku plokiga opeli pealt.
Mina usun, et see kiip kontrollib steppermootoreid, mis liigutavad kiiruse ja tahhomeetri seiereid. Kuna mul on soov modofitiseerida antud kellaplokki, siis tuleks ilmselt kiibi peal olev programm ümber kirjutada, et soovitud modifikatsioon saavutada.

Sama kiipi kasutatakse bensukate/diislite peal ja ka 220 ja 260km/h spidomeetri plokkide puhul. Ilmselt kasutatakse ka konseptsiooni autol, mida on toodetud 2tk ning näit oli 280. Lisaks on saksamaal keegi, kes on ploki ümber teinud 300 peale, kuid kahjuks Inglise keelsetele kirjadele sealtpoolt vastust ei tule.

Alternatiivne meetod oleks teha eraldi kontroller, mis hall sensorilt tulevate impulside loendamisel arvutaks kokku steppermootoritele saadetava signaali, aga selline asi on minu jaoks üleliia keeruline.

[Martin]

Täna tuli Micronase esindusest emailile vastus, et toode on juba 3 aastat tootmisest maas ning kliendispetsiifiline, mistõttu mittemingisugust infot kolmandatele isikutele ei jagata

[madis]

Oled kindel et viga kivis ? Toited jms kõik üle kontrollitud ?

Kui kivi juhib stepperitransse või steppereid otse, siis tasub vastavad väljundit üle kontrollida (diood maha ja diood toitesse). On juhuseid kus väljundi (mitte spetsiifiliselt selle kivi, räägin digielektroonikast üldiselt) transid on poolenisti pihta saanud ja seda saab teatava "kargu" abil parandada ilma kivi vahetamata.

Või on kõik terve ja tahad lihtsalt ploki funktsioone modida ? Kirjelda täpsemalt.

[Martin]

Kõik on terve, tahan funktsiooni modida.

Nagu öeldud, siis originaalis levinud kellaplokid on 220 ja 260km/h näidu peale, 2 autot(konseptsioonid) omavad 280km/h näitu ning Saksamaal keegi tegi sama kella ploki 300 peale, võiks eeldada, et toimivana ja sama kiibi ümber programeerimisega. See kõik on muidugi eeldus ja täit tõde ma ilmselt teada ei saagi, vb ümberehitus oli tehtud täiesti uue trükkplaadi ja skeemiga vms.
Mina tahaks kellale 320 saada(300 on ka täitsa ok tegelikult). Iseenesest disaini poolest tausta välja printimine ei ole mingi probleem, aga plokk võiks ka õigeid numbreid näidata, mitte lihtsalt edvistamise pärast.
Mitte et ma jubedalt kuskil 320nega kimama hakkaksin :D

Olgu öeldud, et minu teadmised elektroonika valdkonnas on äärmiselt kehvad. Silma järgi tunnen ära üldisi komponente ja oskan mingeid väga algelisi asju isegi teha, aga programmeerimine pole kindlasti minu rida, aga miks mitte katsetada. Internet on õpetusi täis.

Kui keegi soovib mind aidata ja katse-eksitus meetodil kiibile ligi saada, siis neid kiipe võin vanadest plokkidest hulgim tuua.
Rahast ka kahju ei ole, 100€ pole probleem välja käia tulemuseni viiva info eest(mitte ainult kiibi datasheet vaid ka õige koodirea leidmine).
Õige koodirea peilimiseks olen mõelnud, et tuleks võrrelda 220 ja 260 näidikute kiipide kodeeringuid, ilmselt peaks mingi erisuse välja viskama, aga enne kui kiibile ligi saab on vaja teada, mis jalg mingit funktsiooni üldse omab.

[martinr112]

Nii spetsiifiline kontroller on suure tõenäosusega toodetud mask-ROM mäluga. Ehk tootja on juba füüsiliselt programmeerinud kliendi spetsiifiliselt.

Võti peitub EEPROMis. 8 jalaga kivi seal kõrval, sinna salvestatakse odomeetri näit kuid suure tõenäosusega on ka konfiguratsioon.

[Martin]

odomeeter on sellel autol veel mehhaanilisne kusjuures. Aga 8 jalaga kivi on tõepoolest seal kõrval olemas.
Suurt mitte mõmmigi selle 8jalase kivi pealt välja ei loe.
STI logoga k227M oleks nagu tajutav, ülemine ots on täiesti loetamatu.

Kui keegi targem tahaks äkki asjale silma peale vaadata, peaks ehk hakkama saama mõne teise kiibi peale lajatamisega, millele oleks rohkem tootja poolset infot olemas.

Kiibil on ilmselt tõepoolest mingi täpsem programeeriming peal, kuna spidoplokile on võimalik saada ka OP-com diagnostikaga ligi ja arvutiga näiteks seiereid liigutada.

[martinr112]

Eks ta mingi 24C0x seeriast ole, näiteks 24C04. Tuvastada saab jalgade asetuse järgi.
Teatud diagnostika seadmega võiks olla võimalik kodeerida ka parameetreid.
Aga üldiselt universaalne eeprom programmaator hankida ja lugeda maha.
Keerulisim osa on leida eepromist üles õige mälupesa, kus sisaldub vajalik parameeter ning siis modifitseerida seda. See on 99.999% tööst ja vajalikest oskustest.
Kui on võtta õige eepromi sisu, kus on vajalikud muudatused tehtud, siis on lihtne, kirjuta sisse ja valmis.
Üldiselt vist on Saksa keelt lihtsam õppida kui seda EEPROMi häkkida algteadmiste baasilt. Samas kui on võtta 2 eri kiirusega skaalaga plokke, siis mälude võrdlemine aitab üksjagu edasi.

[madis]

Saksa keel on lihtne, kui miski ei meeldi siis karju "Achtung !" ja kui miski meeldib siis inise "Lecke", rohkem pole vaja.

Aga EEPROMi häkkimine on lihtne ainult siis kui seal on sisu paari baidi jagu. Samuti peab spidole impulssgenega sisendit emuleerima.

Teine variant on teha vaheplokk mis võtab spidole sissemineva tahhosignaali (impulsid) ja arvutab need ümber.

Nt spido näitab kuni 200kmh aga meie väga tahame teha skaala kuni 300kmh.
St et sisendimpulsse tuleb korrutada 2/3

Selline skeem on lihtloogika abil tehtav (sagedus kahekordseks ja siis loendur, mis loendab 3-ni) aga väikse kontrolleriga veel lihtsam.

Ilmselt odomeeter hakkab selle peale jama näitama aga who cares.

[madis64]

Kuna mul on soov modofitiseerida antud kellaplokki, siis tuleks ilmselt kiibi peal olev programm ümber kirjutada, et soovitud modifikatsioon saavutada.

Khm, kui õige "tapaks pantvangi"?

Miks sa ei võiks selleks otstarbeks kättesaadavatel kontrolleritel ja platvormidel oma programmi soovitud tulemuse saavutamiseks kokku kribada?

Või oleks see töö liiga keeruline ja mahukas?

[Martin]

Eepromi käkkimine on jah selline, et algul prooviksin ise ja pärast annaksin teatepulga kellelegi edasi, kes päriselt asja jagab.
Aga kellele anda, kui info kättesaadavus on nulli lähedane. Just see, et mis jalg mingit funktsiooni omab, et sinna eeprom programaator külge panna. Minul jääb juba teadmistest vajaka.

Vaheplokk on peast läbi käinud. Tsiklitele on selline asi täitsa päriselt olemas, eelkõige rehvi vahetusega seoses neile. Maksab alla 100$ ja sellega võimalik siis impulssi vähendada või korrata. Aga jah.... Odomeetri näit läheb minu juhul ka täiesti metsa.

Tähenärimisena märgin, et minu soovitud tulemuse jaoks tuleks impulsse jagada, mitte korrutada

"Tapaks pantvangi"
Kui keegi oskab siis aga palun, ei ole probleemi, minul teadmisi napib.
Mida ma enne nimetamata jätsin on see, et kellaplokis on 4 seieritega kella. 
Spidomeeter, Tahhomeeter, temp ja kütus. ja siis ka odomeeter.
Spido ja taho töötavad 4 jalaga steppermootorite pealt.
Temp ja kütus töötavad mõlemad kahe mähise vahel, kus kahte mähist pingestatakse erinevalt ning vastavalt sellele jääb nõel kuskile kindlale kohale seisma.
Mina skeemis näpuga järgi ajades piisavalt arukas ei ole, aga ilmselt juhitakse neid kõiki selle kiibi kaudu.
Bensukal ja diislil on sellekohapeal kindlasti erinevus sees, kuna bensukal on 7000rpm max, diislitel 6000. Lisaks käituvad erinevalt 4 ja 6 silindrilised isendid.
odomeetri mootoril on 3 kontakti, oleks ka nagu steppermootor.

Muidugi oleks ka võimalus teha ainult spidomeetrile/odomeetrile uus trükkplaat ja kõik muu jätta vana plaadi külge. Kõlab nagu plaan.
keegi tahaks sellist asja teha? Eelarve on endiselt õhus.
ABS rõngalt tulev impulside arv peer km on 23750.